Vestmik

et Sidesõnad 4   »   ro Conjuncţii 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [nouăzeci şi şapte]

Conjuncţii 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. El-a-ad--m-t- ---- t-levi--r-----a-p-rnit. El a adormit, deşi televizorul era pornit. E- a a-o-m-t- d-ş- t-l-v-z-r-l e-a p-r-i-. ------------------------------------------ El a adormit, deşi televizorul era pornit. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. E--- ma- -ă-as, -eşi--r- -e-a---rzi-. El a mai rămas, deşi era deja târziu. E- a m-i r-m-s- d-ş- e-a d-j- t-r-i-. ------------------------------------- El a mai rămas, deşi era deja târziu. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. El n- - v----, --ş---------at întâ--i--. El nu a venit, deşi ne-am dat întâlnire. E- n- a v-n-t- d-ş- n---m d-t î-t-l-i-e- ---------------------------------------- El nu a venit, deşi ne-am dat întâlnire. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Tel-vi-oru---ra---rn--- --tuşi--- a--d--mit. Televizorul era pornit. Totuşi el a adormit. T-l-v-z-r-l e-a p-r-i-. T-t-ş- e- a a-o-m-t- -------------------------------------------- Televizorul era pornit. Totuşi el a adormit. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. E---de-- ---zi-- To-uş- e----mai----as. Era deja târziu. Totuşi el a mai rămas. E-a d-j- t-r-i-. T-t-ş- e- a m-i r-m-s- --------------------------------------- Era deja târziu. Totuşi el a mai rămas. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. N--am -----nt---i--.-T-t-şi el n- a--e-i-. Ne-am dat întâlnire. Totuşi el nu a venit. N---m d-t î-t-l-i-e- T-t-ş- e- n- a v-n-t- ------------------------------------------ Ne-am dat întâlnire. Totuşi el nu a venit. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. C-----t------- --e--e---s- ---duc---aşi-a. Cu toate că nu are permis, conduce maşina. C- t-a-e c- n- a-e p-r-i-, c-n-u-e m-ş-n-. ------------------------------------------ Cu toate că nu are permis, conduce maşina. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Cu ---te c----r-----ste--lu--co-s-, ---c--d-c- re-ede. Cu toate că strada este alunecoasă, el conduce repede. C- t-a-e c- s-r-d- e-t- a-u-e-o-s-, e- c-n-u-e r-p-d-. ------------------------------------------------------ Cu toate că strada este alunecoasă, el conduce repede. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Cu to-te că-e----b--t- m-rge--u-b-c--let-. Cu toate că este beat, merge cu bicicleta. C- t-a-e c- e-t- b-a-, m-r-e c- b-c-c-e-a- ------------------------------------------ Cu toate că este beat, merge cu bicicleta. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. El--u -re-p--m-- d- --n-u-ere.---t--i c-ndu-e--aş-n-. El nu are permis de conducere. Totuşi conduce maşina. E- n- a-e p-r-i- d- c-n-u-e-e- T-t-ş- c-n-u-e m-ş-n-. ----------------------------------------------------- El nu are permis de conducere. Totuşi conduce maşina. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Str-d--e-te al-neco--ă.--o-uşi----d-ce-aş----pe-e. Strada este alunecoasă. Totuşi conduce aşa repede. S-r-d- e-t- a-u-e-o-s-. T-t-ş- c-n-u-e a-a r-p-d-. -------------------------------------------------- Strada este alunecoasă. Totuşi conduce aşa repede. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. El---t----at- Totuş- m-rg- -u-b--ic-eta. El este beat. Totuşi merge cu bicicleta. E- e-t- b-a-. T-t-ş- m-r-e c- b-c-c-e-a- ---------------------------------------- El este beat. Totuşi merge cu bicicleta. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. D----a ----ia-- -----seşt- u- ---t. Deşi a studiat, nu găseşte un post. D-ş- a s-u-i-t- n- g-s-ş-e u- p-s-. ----------------------------------- Deşi a studiat, nu găseşte un post. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. De-i are d-r-r-,--a-nu mer---la m--ic. Deşi are dureri, ea nu merge la medic. D-ş- a-e d-r-r-, e- n- m-r-e l- m-d-c- -------------------------------------- Deşi are dureri, ea nu merge la medic. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. D-şi -u--re-ban---e- -u--ără -----in-. Deşi nu are bani, ea cumpără o maşină. D-ş- n- a-e b-n-, e- c-m-ă-ă o m-ş-n-. -------------------------------------- Deşi nu are bani, ea cumpără o maşină. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. E-----tudia------u----u-g--------n---s-. Ea a studiat. Totuşi nu găseşte un post. E- a s-u-i-t- T-t-ş- n- g-s-ş-e u- p-s-. ---------------------------------------- Ea a studiat. Totuşi nu găseşte un post. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. E- are du-e----Totuş--nu------ -a-m-dic. Ea are dureri. Totuşi nu merge la medic. E- a-e d-r-r-. T-t-ş- n- m-r-e l- m-d-c- ---------------------------------------- Ea are dureri. Totuşi nu merge la medic. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. Ea--u --e-b---. T-tuşi -u-păr- o m-şină. Ea nu are bani. Totuşi cumpără o maşină. E- n- a-e b-n-. T-t-ş- c-m-ă-ă o m-ş-n-. ---------------------------------------- Ea nu are bani. Totuşi cumpără o maşină. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...