Vestmik

et Diskoteegis   »   am በ <ግሬስ> ውስጥ

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [አርባ ስድስት]

46 [āriba sidisiti]

በ <ግሬስ> ውስጥ

[bedanisi bēti wisit’i]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? ይ- ወንበር-ተይዛ-? ይሄ ወንበር ተይዛል? ይ- ወ-በ- ተ-ዛ-? ------------- ይሄ ወንበር ተይዛል? 0
yi-ē ---i--ri --y-za-i? yihē weniberi teyizali? y-h- w-n-b-r- t-y-z-l-? ----------------------- yihē weniberi teyizali?
Kas ma võin teiega istuda? ከእር-ዎ ጋ- መቀመ- እ---ው? ከእርስዎ ጋር መቀመጥ እችላለው? ከ-ር-ዎ ጋ- መ-መ- እ-ላ-ው- -------------------- ከእርስዎ ጋር መቀመጥ እችላለው? 0
ke’-r----o--a----ek’-m---i -ch--alewi? ke’irisiwo gari mek’emet’i ichilalewi? k-’-r-s-w- g-r- m-k-e-e-’- i-h-l-l-w-? -------------------------------------- ke’irisiwo gari mek’emet’i ichilalewi?
Meeleldi. በርግጠኝነት በርግጠኝነት በ-ግ-ኝ-ት ------- በርግጠኝነት 0
b-ri-it’eny-n--i berigit’enyineti b-r-g-t-e-y-n-t- ---------------- berigit’enyineti
Kuidas teile muusika meeldib? ሙዚቃው- -ንዴት አገ--？ ሙዚቃውን እንዴት አገኙት？ ሙ-ቃ-ን እ-ዴ- አ-ኙ-？ ---------------- ሙዚቃውን እንዴት አገኙት？ 0
mu-īk--w------id--i ---n--t-？ muzīk’awini inidēti āgenyuti？ m-z-k-a-i-i i-i-ē-i ā-e-y-t-？ ----------------------------- muzīk’awini inidēti āgenyuti？
Veidi valju. ትንሽ --። ትንሽ ጮከ። ት-ሽ ጮ-። ------- ትንሽ ጮከ። 0
t---s-i ------. tinishi ch’oke. t-n-s-i c-’-k-. --------------- tinishi ch’oke.
Kuid bänd mängib päris hästi. ግ- --ዱ--ሩ ይ-ወ--። ግን ባንዱ ጥሩ ይጫወታል። ግ- ባ-ዱ ጥ- ይ-ወ-ል- ---------------- ግን ባንዱ ጥሩ ይጫወታል። 0
g--i --n--u--’--u-y-----w-ta-i. gini banidu t’iru yich’awetali. g-n- b-n-d- t-i-u y-c-’-w-t-l-. ------------------------------- gini banidu t’iru yich’awetali.
Kas te käite tihti siin? ቶ- -ሎ -ዚ---መጣሉ? ቶሎ ቶሎ እዚህ ይመጣሉ? ቶ- ቶ- እ-ህ ይ-ጣ-? --------------- ቶሎ ቶሎ እዚህ ይመጣሉ? 0
t--- -o---i-ī----i-----lu? tolo tolo izīhi yimet’alu? t-l- t-l- i-ī-i y-m-t-a-u- -------------------------- tolo tolo izīhi yimet’alu?
Ei, see on esimene kord. አ----ሄ --ጀ--ያ ጊ--ነው። አያይ ይሄ ለመጀመሪያ ጊዜ ነው። አ-ይ ይ- ለ-ጀ-ሪ- ጊ- ነ-። -------------------- አያይ ይሄ ለመጀመሪያ ጊዜ ነው። 0
ā---i y-hē l-meje--rīy--g--ē ne--. āyayi yihē lemejemerīya gīzē newi. ā-a-i y-h- l-m-j-m-r-y- g-z- n-w-. ---------------------------------- āyayi yihē lemejemerīya gīzē newi.
Ma ei ole kunagi siin käinud. ከ-ህ---ት ----መ-ቼ አ-ው-ም። ከዚህ በፊት እዚህ መጥቼ አላውቅም። ከ-ህ በ-ት እ-ህ መ-ቼ አ-ው-ም- ---------------------- ከዚህ በፊት እዚህ መጥቼ አላውቅም። 0
ke--hi-b--īt- --īhi -e--ichē -law--’-m-. kezīhi befīti izīhi met’ichē ālawik’imi. k-z-h- b-f-t- i-ī-i m-t-i-h- ā-a-i-’-m-. ---------------------------------------- kezīhi befīti izīhi met’ichē ālawik’imi.
Kas te tantsite? መደ-ስ-ይፈ-ጋ-? መደነስ ይፈልጋሉ? መ-ነ- ይ-ል-ሉ- ----------- መደነስ ይፈልጋሉ? 0
me---esi---f---g--u? medenesi yifeligalu? m-d-n-s- y-f-l-g-l-? -------------------- medenesi yifeligalu?
Hiljem võib-olla. ድንገ- ወደበ-ላ ድንገት ወደበኋላ ድ-ገ- ወ-በ-ላ ---------- ድንገት ወደበኋላ 0
di---e---w--e-eḫ--la dinigeti wedebeh-wala d-n-g-t- w-d-b-h-w-l- --------------------- dinigeti wedebeḫwala
Ma ei oska eriti hästi tantsida. ዳ-- ጎበዝ አ-ደ--ም። ዳንስ ጎበዝ አይደለሁም። ዳ-ስ ጎ-ዝ አ-ደ-ሁ-። --------------- ዳንስ ጎበዝ አይደለሁም። 0
d-n--- g----- --ideleh--i. danisi gobezi āyidelehumi. d-n-s- g-b-z- ā-i-e-e-u-i- -------------------------- danisi gobezi āyidelehumi.
See on väga lihtne. በ-- -ላ--ነው-። በጣም ቀላል ነው ። በ-ም ቀ-ል ነ- ። ------------ በጣም ቀላል ነው ። 0
bet’-m---’e--li-new- . bet’ami k’elali newi . b-t-a-i k-e-a-i n-w- . ---------------------- bet’ami k’elali newi .
Ma näitan teile. እኔ --ዮታለው። እኔ አሳዮታለው። እ- አ-ዮ-ለ-። ---------- እኔ አሳዮታለው። 0
i-- -say--a-e-i. inē āsayotalewi. i-ē ā-a-o-a-e-i- ---------------- inē āsayotalewi.
Ei, parem mõni teine kord. አ-ይ----ላ ጊዜ-ይ----። አያይ ፤ ሌላ ጊዜ ይሻለኛል። አ-ይ ፤ ሌ- ጊ- ይ-ለ-ል- ------------------ አያይ ፤ ሌላ ጊዜ ይሻለኛል። 0
āy-yi-; l-l--gī---yish---nyal-. āyayi ; lēla gīzē yishalenyali. ā-a-i ; l-l- g-z- y-s-a-e-y-l-. ------------------------------- āyayi ; lēla gīzē yishalenyali.
Ootate te kedagi? ሰ---የ-በቁ --? ሰው እየጠበቁ ነው? ሰ- እ-ጠ-ቁ ነ-? ------------ ሰው እየጠበቁ ነው? 0
se---iy-t’--e-----e-i? sewi iyet’ebek’u newi? s-w- i-e-’-b-k-u n-w-? ---------------------- sewi iyet’ebek’u newi?
Jah, oma poiss-sõpra. አ- - ወ-------ን አዎ ፤ ወንድ ጋደኛዬን አ- ፤ ወ-ድ ጋ-ኛ-ን -------------- አዎ ፤ ወንድ ጋደኛዬን 0
āwo ;-wenid--g-d-----ēni āwo ; wenidi gadenyayēni ā-o ; w-n-d- g-d-n-a-ē-i ------------------------ āwo ; wenidi gadenyayēni
Sealt tagant ta tulebki! ይ-ው መ- ከ--። ይሄው መጣ ከኋላ። ይ-ው መ- ከ-ላ- ----------- ይሄው መጣ ከኋላ። 0
yi-ēwi-m-t’--keḫ-al-. yihēwi met’a keh-wala. y-h-w- m-t-a k-h-w-l-. ---------------------- yihēwi met’a keḫwala.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!