Vestmik

et Diskoteegis   »   mk Во дискотека

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [четириесет и шест]

46 [chyetiriyesyet i shyest]

Во дискотека

[Vo diskotyeka]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Д--- - --о-о--о-ова --с--? Дали е слободно ова место? Д-л- е с-о-о-н- о-а м-с-о- -------------------------- Дали е слободно ова место? 0
D----y- sl-b---o-----mye---? Dali ye slobodno ova myesto? D-l- y- s-o-o-n- o-a m-e-t-? ---------------------------- Dali ye slobodno ova myesto?
Kas ma võin teiega istuda? См-а- ----- с-д--- пок-а- ---? Смеам ли да седнам покрај вас? С-е-м л- д- с-д-а- п-к-а- в-с- ------------------------------ Смеам ли да седнам покрај вас? 0
Sm--am--- da---ed-a--po---- v--? Smyeam li da syednam pokraј vas? S-y-a- l- d- s-e-n-m p-k-a- v-s- -------------------------------- Smyeam li da syednam pokraј vas?
Meeleldi. С--з-д-в------. Со задоволство. С- з-д-в-л-т-о- --------------- Со задоволство. 0
So----ovo---vo. So zadovolstvo. S- z-d-v-l-t-o- --------------- So zadovolstvo.
Kuidas teile muusika meeldib? Как---и--- ---аѓ- -у---а--? Како ви се допаѓа музиката? К-к- в- с- д-п-ѓ- м-з-к-т-? --------------------------- Како ви се допаѓа музиката? 0
Kak- v--sy-----a-- -o-zikata? Kako vi sye dopaѓa moozikata? K-k- v- s-e d-p-ѓ- m-o-i-a-a- ----------------------------- Kako vi sye dopaѓa moozikata?
Veidi valju. М--к- --п---ла--а. Малку е прегласна. М-л-у е п-е-л-с-а- ------------------ Малку е прегласна. 0
M--k-o-ye--ry-gu-a-na. Malkoo ye pryegulasna. M-l-o- y- p-y-g-l-s-a- ---------------------- Malkoo ye pryegulasna.
Kuid bänd mängib päris hästi. Но--р----а-----и со-е-а д-бро. Но групата свири сосема добро. Н- г-у-а-а с-и-и с-с-м- д-б-о- ------------------------------ Но групата свири сосема добро. 0
N--g-r-o--ta-s-iri--o-y-m- d-bro. No guroopata sviri sosyema dobro. N- g-r-o-a-a s-i-i s-s-e-a d-b-o- --------------------------------- No guroopata sviri sosyema dobro.
Kas te käite tihti siin? Ч-с----и--т- ---е? Често ли сте овде? Ч-с-о л- с-е о-д-? ------------------ Често ли сте овде? 0
C--esto----s-----vd-e? Chyesto li stye ovdye? C-y-s-o l- s-y- o-d-e- ---------------------- Chyesto li stye ovdye?
Ei, see on esimene kord. Не--о-а е-пр--па-. Не, ова е прв пат. Н-, о-а е п-в п-т- ------------------ Не, ова е прв пат. 0
N-e- -v---- p-v ---. Nye, ova ye prv pat. N-e- o-a y- p-v p-t- -------------------- Nye, ova ye prv pat.
Ma ei ole kunagi siin käinud. Н- сум--ил-/-би-а-овде--и---аш. Не сум бил / била овде никогаш. Н- с-м б-л / б-л- о-д- н-к-г-ш- ------------------------------- Не сум бил / била овде никогаш. 0
N----oom---l-- -i-a-ovd-e ---ogu--h. Nye soom bil / bila ovdye nikoguash. N-e s-o- b-l / b-l- o-d-e n-k-g-a-h- ------------------------------------ Nye soom bil / bila ovdye nikoguash.
Kas te tantsite? Т---ува-- л-? Танцувате ли? Т-н-у-а-е л-? ------------- Танцувате ли? 0
Ta-tz-o-a--e li? Tantzoovatye li? T-n-z-o-a-y- l-? ---------------- Tantzoovatye li?
Hiljem võib-olla. М---би-п--оцн-. Можеби подоцна. М-ж-б- п-д-ц-а- --------------- Можеби подоцна. 0
M-ʐy--- ---o-zn-. Moʐyebi podotzna. M-ʐ-e-i p-d-t-n-. ----------------- Moʐyebi podotzna.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Ја--н--умеа--да--анцув-м --к------о. Јас не умеам да танцувам така добро. Ј-с н- у-е-м д- т-н-у-а- т-к- д-б-о- ------------------------------------ Јас не умеам да танцувам така добро. 0
Ј---nye-oo----- -a --n-z--va--t-k- dob-o. Јas nye oomyeam da tantzoovam taka dobro. Ј-s n-e o-m-e-m d- t-n-z-o-a- t-k- d-b-o- ----------------------------------------- Јas nye oomyeam da tantzoovam taka dobro.
See on väga lihtne. Т-а е со--м- е-------но. Тоа е сосема едноставно. Т-а е с-с-м- е-н-с-а-н-. ------------------------ Тоа е сосема едноставно. 0
Toa -e-so----a ye-n--t-vno. Toa ye sosyema yednostavno. T-a y- s-s-e-a y-d-o-t-v-o- --------------------------- Toa ye sosyema yednostavno.
Ma näitan teile. Ј-с -- -и пок-ж--. Јас ќе ви покажам. Ј-с ќ- в- п-к-ж-м- ------------------ Јас ќе ви покажам. 0
Јas --ye-vi----a-am. Јas kjye vi pokaʐam. Ј-s k-y- v- p-k-ʐ-m- -------------------- Јas kjye vi pokaʐam.
Ei, parem mõni teine kord. Н-,--одо-ро -р----ат. Не, подобро друг пат. Н-, п-д-б-о д-у- п-т- --------------------- Не, подобро друг пат. 0
Nye----dob-o dro--u----. Nye, podobro droogu pat. N-e- p-d-b-o d-o-g- p-t- ------------------------ Nye, podobro droogu pat.
Ootate te kedagi? Че-а-е-ли --ко--? Чекате ли некого? Ч-к-т- л- н-к-г-? ----------------- Чекате ли некого? 0
C-y-k--ye l- n-eko--o? Chyekatye li nyekoguo? C-y-k-t-e l- n-e-o-u-? ---------------------- Chyekatye li nyekoguo?
Jah, oma poiss-sõpra. Да------- приј----. Да, мојот пријател. Д-, м-ј-т п-и-а-е-. ------------------- Да, мојот пријател. 0
Da, -oј-- -------e-. Da, moјot priјatyel. D-, m-ј-t p-i-a-y-l- -------------------- Da, moјot priјatyel.
Sealt tagant ta tulebki! Еве г--п-зад---д-аѓ-! Еве го позади, доаѓа! Е-е г- п-з-д-, д-а-а- --------------------- Еве го позади, доаѓа! 0
Ye---------oz-------a-a! Yevye guo pozadi, doaѓa! Y-v-e g-o p-z-d-, d-a-a- ------------------------ Yevye guo pozadi, doaѓa!

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!