Vestmik

et Joogid   »   am መጠጦች

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [አስራ ሁለት]

12 [āsira huleti]

መጠጦች

[met’et’ochi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Ma joon teed. እ---- እ---ው። እኔ ሻይ እጠጣለው። እ- ሻ- እ-ጣ-ው- ------------ እኔ ሻይ እጠጣለው። 0
i-ē s--y- it-et--l-wi. inē shayi it’et’alewi. i-ē s-a-i i-’-t-a-e-i- ---------------------- inē shayi it’et’alewi.
Ma joon kohvi. እ--ቡ- -----። እኔ ቡና እጠጣለው። እ- ቡ- እ-ጣ-ው- ------------ እኔ ቡና እጠጣለው። 0
i-ē -u-a i-’-t’al-wi. inē buna it’et’alewi. i-ē b-n- i-’-t-a-e-i- --------------------- inē buna it’et’alewi.
Ma joon mineraalvett. እ- -መአ-ን-ው- -ጠጣ--። እኔ የመአድን ውሃ እጠጣለው። እ- የ-አ-ን ው- እ-ጣ-ው- ------------------ እኔ የመአድን ውሃ እጠጣለው። 0
i---ye-e’-d--- wih----’--’--ew-. inē yeme’ādini wiha it’et’alewi. i-ē y-m-’-d-n- w-h- i-’-t-a-e-i- -------------------------------- inē yeme’ādini wiha it’et’alewi.
Jood sa teed sidruniga? ሻይ---ሚ--ጠ-ለ--ጫለ-? ሻይ በሎሚ ትጠጣለህ/ጫለሽ? ሻ- በ-ሚ ት-ጣ-ህ-ጫ-ሽ- ----------------- ሻይ በሎሚ ትጠጣለህ/ጫለሽ? 0
shay--be---ī ---’---a-e-i/--’-l-s-i? shayi belomī tit’et’alehi/ch’aleshi? s-a-i b-l-m- t-t-e-’-l-h-/-h-a-e-h-? ------------------------------------ shayi belomī tit’et’alehi/ch’aleshi?
Jood sa kohvi suhkruga? ቡ------ ትጠጣለህ----? ቡና በስካር ትጠጣለህ/ጫለሽ? ቡ- በ-ካ- ት-ጣ-ህ-ጫ-ሽ- ------------------ ቡና በስካር ትጠጣለህ/ጫለሽ? 0
bu----e-i-a-- t----t-a-e-i/ch-a-e---? buna besikari tit’et’alehi/ch’aleshi? b-n- b-s-k-r- t-t-e-’-l-h-/-h-a-e-h-? ------------------------------------- buna besikari tit’et’alehi/ch’aleshi?
Jood sa vett jääga? ው-----------ጠጣለህ-ጫ-ሽ? ውሃ ከበረዶ ጋር ትጠጣለህ/ጫለሽ? ው- ከ-ረ- ጋ- ት-ጣ-ህ-ጫ-ሽ- --------------------- ውሃ ከበረዶ ጋር ትጠጣለህ/ጫለሽ? 0
wiha---be-e----ari--i-’et--lehi/ch’aleshi? wiha keberedo gari tit’et’alehi/ch’aleshi? w-h- k-b-r-d- g-r- t-t-e-’-l-h-/-h-a-e-h-? ------------------------------------------ wiha keberedo gari tit’et’alehi/ch’aleshi?
Siin on pidu. እ-- -ግ--አ-። እዚህ ድግስ አለ። እ-ህ ድ-ስ አ-። ----------- እዚህ ድግስ አለ። 0
i-------g-s- ---. izīhi digisi āle. i-ī-i d-g-s- ā-e- ----------------- izīhi digisi āle.
Inimesed joovad šampust. ሰዎ--------ጠጣ-። ሰዎች ሻምፓኝ ይጠጣሉ። ሰ-ች ሻ-ፓ- ይ-ጣ-። -------------- ሰዎች ሻምፓኝ ይጠጣሉ። 0
sewochi--ha-ip-n-i y----t’-l-. sewochi shamipanyi yit’et’alu. s-w-c-i s-a-i-a-y- y-t-e-’-l-. ------------------------------ sewochi shamipanyi yit’et’alu.
Inimesed joovad veini ja õlut. ሰ-ች ---ን----እ------ጠጣ-። ሰዎች የወይን ጠጅ እና ቢራ ይጠጣሉ። ሰ-ች የ-ይ- ጠ- እ- ቢ- ይ-ጣ-። ----------------------- ሰዎች የወይን ጠጅ እና ቢራ ይጠጣሉ። 0
se-o----y--e--n- -’eji ina-bī-a-yi--et’--u. sewochi yeweyini t’eji ina bīra yit’et’alu. s-w-c-i y-w-y-n- t-e-i i-a b-r- y-t-e-’-l-. ------------------------------------------- sewochi yeweyini t’eji ina bīra yit’et’alu.
Jood sa alkoholi? አ-ኮል-ትጠ--ህ/ጫ--? አልኮል ትጠጣለህ/ጫለሽ? አ-ኮ- ት-ጣ-ህ-ጫ-ሽ- --------------- አልኮል ትጠጣለህ/ጫለሽ? 0
ā--k--i-tit-e--aleh-/ch-alesh-? ālikoli tit’et’alehi/ch’aleshi? ā-i-o-i t-t-e-’-l-h-/-h-a-e-h-? ------------------------------- ālikoli tit’et’alehi/ch’aleshi?
Jood sa viskit? ው-ኪ-ትጠ-ለ-- ጫ-ሽ? ውስኪ ትጠጣለህ/ ጫለሽ? ው-ኪ ት-ጣ-ህ- ጫ-ሽ- --------------- ውስኪ ትጠጣለህ/ ጫለሽ? 0
wi-ikī -i-’e--ale-i- c--al----? wisikī tit’et’alehi/ ch’aleshi? w-s-k- t-t-e-’-l-h-/ c-’-l-s-i- ------------------------------- wisikī tit’et’alehi/ ch’aleshi?
Jood sa koolat rummiga? ኮ- ከ--- -ር--ጠጣለህ----? ኮላ ከ ራም ጋር ትጠጣለህ/ጫለሽ? ኮ- ከ ራ- ጋ- ት-ጣ-ህ-ጫ-ሽ- --------------------- ኮላ ከ ራም ጋር ትጠጣለህ/ጫለሽ? 0
k-l-----r-mi-------i--et’-l-hi/--’a-----? kola ke rami gari tit’et’alehi/ch’aleshi? k-l- k- r-m- g-r- t-t-e-’-l-h-/-h-a-e-h-? ----------------------------------------- kola ke rami gari tit’et’alehi/ch’aleshi?
Mulle ei meeldi šampus. ሻ-ፓኝ-አልወ--። ሻምፓኝ አልወድም። ሻ-ፓ- አ-ወ-ም- ----------- ሻምፓኝ አልወድም። 0
sham-pan-- ---w-d-m-. shamipanyi āliwedimi. s-a-i-a-y- ā-i-e-i-i- --------------------- shamipanyi āliwedimi.
Mulle ei meeldi vein. የ--ን-ጠ- -ል---። የወይን ጠጅ አልወድም። የ-ይ- ጠ- አ-ወ-ም- -------------- የወይን ጠጅ አልወድም። 0
y---yin- ----i--l--ed-m-. yeweyini t’eji āliwedimi. y-w-y-n- t-e-i ā-i-e-i-i- ------------------------- yeweyini t’eji āliwedimi.
Mulle ei meeldi õlu. ቢ-------። ቢራ አልወድም። ቢ- አ-ወ-ም- --------- ቢራ አልወድም። 0
b--a---i-e--mi. bīra āliwedimi. b-r- ā-i-e-i-i- --------------- bīra āliwedimi.
Beebile meeldib piim. ህ-ኑ --ት-ይ-ዳ-። ህፃኑ ወተት ይወዳል። ህ-ኑ ወ-ት ይ-ዳ-። ------------- ህፃኑ ወተት ይወዳል። 0
h-----anu---te-- yiwed-li. hit-s’anu weteti yiwedali. h-t-s-a-u w-t-t- y-w-d-l-. -------------------------- hit͟s’anu weteti yiwedali.
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. ል--ኮካ-እ- የ-ም ጭ-ቂ ----። ልጁ ኮካ እና የፖም ጭማቂ ይወዳል። ል- ኮ- እ- የ-ም ጭ-ቂ ይ-ዳ-። ---------------------- ልጁ ኮካ እና የፖም ጭማቂ ይወዳል። 0
lij----ka in---epomi -h--ma-’ī yi-ed---. liju koka ina yepomi ch’imak’ī yiwedali. l-j- k-k- i-a y-p-m- c-’-m-k-ī y-w-d-l-. ---------------------------------------- liju koka ina yepomi ch’imak’ī yiwedali.
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. ሴ- -ብር-ካን-እ- -ወ-- -ማ--ትወዳ-ች። ሴቷ የብርቱካን እና የወይን ጭማቂ ትወዳለች። ሴ- የ-ር-ካ- እ- የ-ይ- ጭ-ቂ ት-ዳ-ች- ---------------------------- ሴቷ የብርቱካን እና የወይን ጭማቂ ትወዳለች። 0
sētw- ------t-ka-- --a-yewe-i-i--h’-----ī-tiw--a--c-i. sētwa yebiritukani ina yeweyini ch’imak’ī tiwedalechi. s-t-a y-b-r-t-k-n- i-a y-w-y-n- c-’-m-k-ī t-w-d-l-c-i- ------------------------------------------------------ sētwa yebiritukani ina yeweyini ch’imak’ī tiwedalechi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!