Vestmik

et Diskoteegis   »   sr У дискотеци

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [четрдесет и шест]

46 [četrdeset i šest]

У дискотеци

[U diskoteci]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Д---- -е ----о--л--о-но? Да ли је место слободно? Д- л- ј- м-с-о с-о-о-н-? ------------------------ Да ли је место слободно? 0
Da----j- m--to -lo---no? Da li je mesto slobodno? D- l- j- m-s-o s-o-o-n-? ------------------------ Da li je mesto slobodno?
Kas ma võin teiega istuda? М----ли ----- -----с? Могу ли сести до Вас? М-г- л- с-с-и д- В-с- --------------------- Могу ли сести до Вас? 0
M--u li -es-i-do V-s? Mogu li sesti do Vas? M-g- l- s-s-i d- V-s- --------------------- Mogu li sesti do Vas?
Meeleldi. Рад-. Радо. Р-д-. ----- Радо. 0
Ra--. Rado. R-d-. ----- Rado.
Kuidas teile muusika meeldib? Как---ам -- -в-ђ- м-з--а? Како Вам се свиђа музика? К-к- В-м с- с-и-а м-з-к-? ------------------------- Како Вам се свиђа музика? 0
Kak---a- -e s-i-a-----ka? Kako Vam se sviđa muzika? K-k- V-m s- s-i-a m-z-k-? ------------------------- Kako Vam se sviđa muzika?
Veidi valju. М--о -е--р-г--с--. Мало је прегласна. М-л- ј- п-е-л-с-а- ------------------ Мало је прегласна. 0
M-l- je---egl-sn-. Malo je preglasna. M-l- j- p-e-l-s-a- ------------------ Malo je preglasna.
Kuid bänd mängib päris hästi. Али-бе-д-с--р- с---им-д-бро. Али бенд свира сасвим добро. А-и б-н- с-и-а с-с-и- д-б-о- ---------------------------- Али бенд свира сасвим добро. 0
Ali---nd sv-r- sas-------r-. Ali bend svira sasvim dobro. A-i b-n- s-i-a s-s-i- d-b-o- ---------------------------- Ali bend svira sasvim dobro.
Kas te käite tihti siin? Ј--те ли -е-то--в-е? Јесте ли често овде? Ј-с-е л- ч-с-о о-д-? -------------------- Јесте ли често овде? 0
Je-t--l------o-ovd-? Jeste li često ovde? J-s-e l- č-s-o o-d-? -------------------- Jeste li često ovde?
Ei, see on esimene kord. Не-------- -рв- ---. Не, ово је први пут. Н-, о-о ј- п-в- п-т- -------------------- Не, ово је први пут. 0
N-- -v---e ---- --t. Ne, ovo je prvi put. N-, o-o j- p-v- p-t- -------------------- Ne, ovo je prvi put.
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ја-још--и-----н--ам б-о-/ би---ов--. Ја још никада нисам био / била овде. Ј- ј-ш н-к-д- н-с-м б-о / б-л- о-д-. ------------------------------------ Ја још никада нисам био / била овде. 0
Ja j-- nik--a-----m-bi- ---i-a ---e. Ja još nikada nisam bio / bila ovde. J- j-š n-k-d- n-s-m b-o / b-l- o-d-. ------------------------------------ Ja još nikada nisam bio / bila ovde.
Kas te tantsite? Пле---е -и? Плешете ли? П-е-е-е л-? ----------- Плешете ли? 0
P-e--te---? Plešete li? P-e-e-e l-? ----------- Plešete li?
Hiljem võib-olla. М-жд- кас--је. Можда касније. М-ж-а к-с-и-е- -------------- Можда касније. 0
M---a----n---. Možda kasnije. M-ž-a k-s-i-e- -------------- Možda kasnije.
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Ја-н--зн-м ---- д-б-о-п--с--и. Ја не знам тако добро плесати. Ј- н- з-а- т-к- д-б-о п-е-а-и- ------------------------------ Ја не знам тако добро плесати. 0
J- -- zn-- --------r- plesa-i. Ja ne znam tako dobro plesati. J- n- z-a- t-k- d-b-o p-e-a-i- ------------------------------ Ja ne znam tako dobro plesati.
See on väga lihtne. Т---е----о----нос--в-о. То је јако једноставно. Т- ј- ј-к- ј-д-о-т-в-о- ----------------------- То је јако једноставно. 0
T- ----a---j--n--t-v--. To je jako jednostavno. T- j- j-k- j-d-o-t-v-o- ----------------------- To je jako jednostavno.
Ma näitan teile. Ј-----В-м п------и. Ја ћу Вам показати. Ј- ћ- В-м п-к-з-т-. ------------------- Ја ћу Вам показати. 0
Ja ć- -am-pok--a--. Ja c-u Vam pokazati. J- c-u V-m p-k-z-t-. -------------------- Ja ću Vam pokazati.
Ei, parem mõni teine kord. Не, р-дије др-г- --т. Не, радије други пут. Н-, р-д-ј- д-у-и п-т- --------------------- Не, радије други пут. 0
Ne, -a--je----gi----. Ne, radije drugi put. N-, r-d-j- d-u-i p-t- --------------------- Ne, radije drugi put.
Ootate te kedagi? Ч--а-- ли--еко--? Чекате ли некога? Ч-к-т- л- н-к-г-? ----------------- Чекате ли некога? 0
Če--t-----n-k--a? Čekate li nekoga? Č-k-t- l- n-k-g-? ----------------- Čekate li nekoga?
Jah, oma poiss-sõpra. Да, м-----и--т--а. Да, мог пријатеља. Д-, м-г п-и-а-е-а- ------------------ Да, мог пријатеља. 0
D-- mo- -r--a-e--a. Da, mog prijatelja. D-, m-g p-i-a-e-j-. ------------------- Da, mog prijatelja.
Sealt tagant ta tulebki! Ено--а--а-- и------а--! Ено га тамо иза долази! Е-о г- т-м- и-а д-л-з-! ----------------------- Ено га тамо иза долази! 0
E-o----t--o-i-------z-! Eno ga tamo iza dolazi! E-o g- t-m- i-a d-l-z-! ----------------------- Eno ga tamo iza dolazi!

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!