Vestmik

et Tunded   »   sl Čustva

56 [viiskümmend kuus]

Tunded

Tunded

56 [šestinpetdeset]

Čustva

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Tuju olema Uži-ati Uživati U-i-a-i ------- Uživati 0
Meil on tuju. Mi -ž--a-- (se -m-m- -rij-t-o). / -i----(-e-ve)-uži---- (s--im--- --ijetno). Mi uživamo (se imamo prijetno). / Midva (Medve) uživava (se imava prijetno). M- u-i-a-o (-e i-a-o p-i-e-n-)- / M-d-a (-e-v-) u-i-a-a (-e i-a-a p-i-e-n-)- ---------------------------------------------------------------------------- Mi uživamo (se imamo prijetno). / Midva (Medve) uživava (se imava prijetno). 0
Meil ei ole tuju. N- už--a-o-(---v-va). Ne uživamo (uživava). N- u-i-a-o (-ž-v-v-)- --------------------- Ne uživamo (uživava). 0
Hirmu tundma b--i se bati se b-t- s- ------- bati se 0
Mul on hirm. B---- --. Bojim se. B-j-m s-. --------- Bojim se. 0
Ma ei tunne hirmu. N---o-i- s-. Ne bojim se. N- b-j-m s-. ------------ Ne bojim se. 0
Aega olema i--t--č-s imeti čas i-e-i č-s --------- imeti čas 0
Tal on aega. O---ma -a-. On ima čas. O- i-a č-s- ----------- On ima čas. 0
Tal ei ole aega. O----ma-časa. On nima časa. O- n-m- č-s-. ------------- On nima časa. 0
Igavlema dolgo-asit- se dolgočasiti se d-l-o-a-i-i s- -------------- dolgočasiti se 0
Tal on igav. O-a s--do-g------ ----j -------ča-.) Ona se dolgočasi. (Njej je dolgčas.) O-a s- d-l-o-a-i- (-j-j j- d-l-č-s-) ------------------------------------ Ona se dolgočasi. (Njej je dolgčas.) 0
Tal ei ole igav. Ona-s- n- d-lgo---i. -N--j ni-dolgča--) Ona se ne dolgočasi. (Njej ni dolgčas.) O-a s- n- d-l-o-a-i- (-j-j n- d-l-č-s-) --------------------------------------- Ona se ne dolgočasi. (Njej ni dolgčas.) 0
Näljane olema b--i----en biti lačen b-t- l-č-n ---------- biti lačen 0
Kas te olete näljased? Al----e-l---i? Ali ste lačni? A-i s-e l-č-i- -------------- Ali ste lačni? 0
Kas te ei ole näljased? A------te-l-č-i? Ali niste lačni? A-i n-s-e l-č-i- ---------------- Ali niste lačni? 0
Janune olema b--i -e-en biti žejen b-t- ž-j-n ---------- biti žejen 0
Teil on janu. V- -t--že--i- --e --e ž--ne-) Vi ste žejni. (Ve ste žejne.) V- s-e ž-j-i- (-e s-e ž-j-e-) ----------------------------- Vi ste žejni. (Ve ste žejne.) 0
Teil ei ole janu. Vi nist- -ejn-.--V--ni--- ž-j-e.) Vi niste žejni. (Ve niste žejne.) V- n-s-e ž-j-i- (-e n-s-e ž-j-e-) --------------------------------- Vi niste žejni. (Ve niste žejne.) 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Salakeeled

Keele eesmärgiks on väljendada, mida me mõtleme ja tunneme Niisiis on keele olulisimaks eesmärgiks mõistmine. Aga mõnikord inimesed ei taha olla kõigile mõistetavad. Siis leiutavad nad oma salakeele. Salakeeled on võlunud inimesi juba tuhandeid aastaid. Näiteks Julius Caesaril oli oma salajane keel. Ta saatis kodeeritud sõnumeid üle kogu oma impeeriumi. Tema vaenlased ei osanud kodeeritud uudiseid lugeda. Salakeel on kaitstud suhtlusvorm. Salakeelega saame end teistest eristada. Nii näitame, et me kuulume eksklusiivnsesse gruppi. Salakeele kasutamiseks on erinevaid põhjuseid. Armastajad saadavad ikka ja jälle kodeeritud sõnumeid. Ka teatud ametikohtadel on oma keeled. Nii on eraldi keel näiteks mustkunstnikel, varastel ja ärimeestel. Aga kõige rohkem kasutatakse salakeeli poliitilistel eesmärkidel. Salakeeli on kasutatud peaaegu igas sõjas. Sõjaväel ja luureteenistuses on oma salakeele spetsialistid. Krüptoloogia on kodeerimise teadus. Tänapäeva koodid põhinevad keerulistel matemaatilistel valemitel. Aga neid on väga raske lahti murda. Ilma kodeeritud keeleta oleks meie elu mõeldamatu. Tänapäeval kasutatakse krüpteeritud andmeid igal pool. Krediitkaardid ja kirjad - kõik töötab koodidega. Lastele on salakeeled eriti põnevad. Neile meeldib oma sõpradega salajasi sõnumeid vahetada. Salakeeled on lapse arenguks isegi kasulikud ... Nad arendavad loovust ja keeletunnetust!