Vestmik

et Omadussõnad 1   »   sl Pridevnik 1

78 [seitsekümmend kaheksa]

Omadussõnad 1

Omadussõnad 1

78 [oseminsedemdeset]

Pridevnik 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
vana naine st----žens-a stara ženska s-a-a ž-n-k- ------------ stara ženska 0
paks naine de-ela-žen--a debela ženska d-b-l- ž-n-k- ------------- debela ženska 0
uudishimulik naine r-do----- -e--ka radovedna ženska r-d-v-d-a ž-n-k- ---------------- radovedna ženska 0
uus auto nov -v-o nov avto n-v a-t- -------- nov avto 0
kiire auto hit---av-o hiter avto h-t-r a-t- ---------- hiter avto 0
mugav auto udo-e- av-o udoben avto u-o-e- a-t- ----------- udoben avto 0
sinine kleit m-dra ob-e-a modra obleka m-d-a o-l-k- ------------ modra obleka 0
punane kleit rde-a ---eka rdeča obleka r-e-a o-l-k- ------------ rdeča obleka 0
roheline kleit z-lena --leka zelena obleka z-l-n- o-l-k- ------------- zelena obleka 0
must kott č--a-torb-ca črna torbica č-n- t-r-i-a ------------ črna torbica 0
pruun kott rj-v--t-r--ca rjava torbica r-a-a t-r-i-a ------------- rjava torbica 0
valge kott b-l- t---ica bela torbica b-l- t-r-i-a ------------ bela torbica 0
toredad inimesed prije-ni--pri---n-, ----eznivi) l-u-je prijetni (prijazni, ljubeznivi) ljudje p-i-e-n- (-r-j-z-i- l-u-e-n-v-) l-u-j- -------------------------------------- prijetni (prijazni, ljubeznivi) ljudje 0
viisakad inimesed vlj-dni-lj--je vljudni ljudje v-j-d-i l-u-j- -------------- vljudni ljudje 0
huvitavad inimesed z-ni--vi -ju--e zanimivi ljudje z-n-m-v- l-u-j- --------------- zanimivi ljudje 0
armsad lapsed lju---otroci ljubi otroci l-u-i o-r-c- ------------ ljubi otroci 0
ulakad lapsed n-s--m---o---ci nesramni otroci n-s-a-n- o-r-c- --------------- nesramni otroci 0
head lapsed p----i -tr--i pridni otroci p-i-n- o-r-c- ------------- pridni otroci 0

Arvutid suudavad taasluua kuuldud sõnu

Inimene on kaua unistanud võimest lugeda mõtteid. Me kõik sooviksime teada, mida teine mingil hetkel mõtleb. Siiani pole see unistus veel teoks saanud. Isegi tänapäeva tehnoloogia abil ei suuda me mõtteid lugeda. Teiste mõtted jäävad endiselt saladuseks. Kuid me võime ära tunda, mida keegi teine kuulis! Seda on tõestanud teaduslik eksperiment. Teadlastel õnnestus rekonstrueerida kuuldud sõnu. Selleks analüüsisid nad katsealuste ajulaineid. Kui me midagi kuuleme, muutub meie aju aktiivseks. Ta peab töötlema kuuldud keelt. Selle protsessi käigus tekib ajul teatud käitumismuster. Seda mustrit on võimalik elektrootide abil salvestada. Ning antud salvestist on veel võimalik töödelda! Arvuti abil on seda võimalik muuta helimustriks. Nii ongi võimalik määrata, mis sõna inimene kuulis. See põhimõte kehtib kõigi sõnade kohta. Iga sõna, mida me kuuleme, tekitab kindla signaali. Signaal on alati seotud sõna kõlaga. Seega on antud signaal ‘vaid’ vaja tõlkida akustiliseks signaaliks. Kui on teada sõna helimuster, tunned ära ka sõna. Katsealused kuulsid katse käigus päris sõnu ja väljamõeldud sõnu. Seega osa sõnu polnud olemas. Vaatamata sellelel oli võimalik ka tundmatuid sõnu rekonstrueerida. Tuntud sõnu saab väljendada arvuti abil. Neid on ka võimalik kuvad monitoril. Nüüd loodavad teadlased, et varsti suudavad nad keelesignaale paremini mõista. Niisiis unistus mõtete lugemisest jätkub...