Vestmik

et Postkontoris   »   no På postkontoret

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [femtini]

På postkontoret

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? Hvor e---ær-e----post--ntor? Hvor er nærmeste postkontor? H-o- e- n-r-e-t- p-s-k-n-o-? ---------------------------- Hvor er nærmeste postkontor? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? E- det -a-g- -il--ærmes-e----tkont--? Er det langt til nærmeste postkontor? E- d-t l-n-t t-l n-r-e-t- p-s-k-n-o-? ------------------------------------- Er det langt til nærmeste postkontor? 0
Kus on lähim kirjakast? H----er--ær--s-e-po-t-ass-? Hvor er nærmeste postkasse? H-o- e- n-r-e-t- p-s-k-s-e- --------------------------- Hvor er nærmeste postkasse? 0
Mul on paari postmarki vaja. Je- -ren------ par fr--e---r. Jeg trenger et par frimerker. J-g t-e-g-r e- p-r f-i-e-k-r- ----------------------------- Jeg trenger et par frimerker. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Ti- -t -or- -- -- b-ev. Til et kort og et brev. T-l e- k-r- o- e- b-e-. ----------------------- Til et kort og et brev. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? Hv- ---t---por-o-n -il---e-i--? Hva koster portoen til Amerika? H-a k-s-e- p-r-o-n t-l A-e-i-a- ------------------------------- Hva koster portoen til Amerika? 0
Kui raske on see pakk? H--r -un- e--p-k-en? Hvor tung er pakken? H-o- t-n- e- p-k-e-? -------------------- Hvor tung er pakken? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? Ka- jeg-s-nd--den-p---l-f-p-s-? Kan jeg sende den per luftpost? K-n j-g s-n-e d-n p-r l-f-p-s-? ------------------------------- Kan jeg sende den per luftpost? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Hv-r lenge-t-- d-t ti----- k-mmer? Hvor lenge tar det til det kommer? H-o- l-n-e t-r d-t t-l d-t k-m-e-? ---------------------------------- Hvor lenge tar det til det kommer? 0
Kus ma helistada saan? Hvor-ka----- --le--n--e? Hvor kan jeg telefonere? H-o- k-n j-g t-l-f-n-r-? ------------------------ Hvor kan jeg telefonere? 0
Kus on lähim telefon? Hvor -----r--ste--el-f---io-k? Hvor er nærmeste telefonkiosk? H-o- e- n-r-e-t- t-l-f-n-i-s-? ------------------------------ Hvor er nærmeste telefonkiosk? 0
Kas teil on telefonikaarte? H---du-----f-n-or-? Har du telefonkort? H-r d- t-l-f-n-o-t- ------------------- Har du telefonkort? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Har-d--t--e-onk-t-lo-? Har du telefonkatalog? H-r d- t-l-f-n-a-a-o-? ---------------------- Har du telefonkatalog? 0
Teate te Austria suunakoodi? Vet ----a-d-k-den-t-l -ste--ik-? Vet du landskoden til Østerrike? V-t d- l-n-s-o-e- t-l Ø-t-r-i-e- -------------------------------- Vet du landskoden til Østerrike? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Et -ye-li--- -eg-s--l -jekk-. Et øyeblikk, jeg skal sjekke. E- ø-e-l-k-, j-g s-a- s-e-k-. ----------------------------- Et øyeblikk, jeg skal sjekke. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L--jen--r -l-t---o-----t. Linjen er alltid opptatt. L-n-e- e- a-l-i- o-p-a-t- ------------------------- Linjen er alltid opptatt. 0
Millise numbri te valisite? H-i-k-t -um----ha- d---i--t? Hvilket nummer har du ringt? H-i-k-t n-m-e- h-r d- r-n-t- ---------------------------- Hvilket nummer har du ringt? 0
Te peate esimesena nulli valima! D- -å-t-ste-n-ll--ø-s-! Du må taste null først! D- m- t-s-e n-l- f-r-t- ----------------------- Du må taste null først! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!