Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   de Im Hotel – Ankunft

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [siebenundzwanzig]

Im Hotel – Ankunft

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Hab-n-S-e--i- -im-er--r-i? H____ S__ e__ Z_____ f____ H-b-n S-e e-n Z-m-e- f-e-? -------------------------- Haben Sie ein Zimmer frei? 0
Ma reserveerisin toa. I-h -a---e----im-e- res-rvier-. I__ h___ e__ Z_____ r__________ I-h h-b- e-n Z-m-e- r-s-r-i-r-. ------------------------------- Ich habe ein Zimmer reserviert. 0
Mu nimi on Müller. M-in-N-me-i-t M-l--r. M___ N___ i__ M______ M-i- N-m- i-t M-l-e-. --------------------- Mein Name ist Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. Ich -rauch---in-----e-zim---. I__ b______ e__ E____________ I-h b-a-c-e e-n E-n-e-z-m-e-. ----------------------------- Ich brauche ein Einzelzimmer. 0
Mul on vaja kahest tuba. Ic- -ra-c---e-n --pp-lz-m---. I__ b______ e__ D____________ I-h b-a-c-e e-n D-p-e-z-m-e-. ----------------------------- Ich brauche ein Doppelzimmer. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Wi--v-el ------ da- Zi-mer---o-Nach-? W__ v___ k_____ d__ Z_____ p__ N_____ W-e v-e- k-s-e- d-s Z-m-e- p-o N-c-t- ------------------------------------- Wie viel kostet das Zimmer pro Nacht? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. I-- --c--- -i----m-er-----B--. I__ m_____ e__ Z_____ m__ B___ I-h m-c-t- e-n Z-m-e- m-t B-d- ------------------------------ Ich möchte ein Zimmer mit Bad. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Ic- mö-h-e e-n Zi---- --t D--c--. I__ m_____ e__ Z_____ m__ D______ I-h m-c-t- e-n Z-m-e- m-t D-s-h-. --------------------------------- Ich möchte ein Zimmer mit Dusche. 0
Kas ma saaksin tuba näha? K-n--ich--a- -i--e- s-h--? K___ i__ d__ Z_____ s_____ K-n- i-h d-s Z-m-e- s-h-n- -------------------------- Kann ich das Zimmer sehen? 0
Kas siin on garaaž? G--t--s-h----ei-- G--a-e? G___ e_ h___ e___ G______ G-b- e- h-e- e-n- G-r-g-? ------------------------- Gibt es hier eine Garage? 0
Kas siin on seif? Gibt es --er----e-----e? G___ e_ h___ e____ S____ G-b- e- h-e- e-n-n S-f-? ------------------------ Gibt es hier einen Safe? 0
Kas siin on faks? G-b- e--h-er-ein-Fa-? G___ e_ h___ e__ F___ G-b- e- h-e- e-n F-x- --------------------- Gibt es hier ein Fax? 0
Hästi, ma võtan selle toa. G-t, -ch ---me-das---m-e-. G___ i__ n____ d__ Z______ G-t- i-h n-h-e d-s Z-m-e-. -------------------------- Gut, ich nehme das Zimmer. 0
Siin on võtmed. Hier ---d-di- -c--üss-l. H___ s___ d__ S_________ H-e- s-n- d-e S-h-ü-s-l- ------------------------ Hier sind die Schlüssel. 0
Siin on mu pagas. H-e---st----n --p-ck. H___ i__ m___ G______ H-e- i-t m-i- G-p-c-. --------------------- Hier ist mein Gepäck. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? U- w---vi---Uhr -ib---- Fr-hst-ck? U_ w__ v___ U__ g___ e_ F_________ U- w-e v-e- U-r g-b- e- F-ü-s-ü-k- ---------------------------------- Um wie viel Uhr gibt es Frühstück? 0
Mis kell saab lõunat süüa? U- ----vie- Uh--g--------it----s-en? U_ w__ v___ U__ g___ e_ M___________ U- w-e v-e- U-r g-b- e- M-t-a-e-s-n- ------------------------------------ Um wie viel Uhr gibt es Mittagessen? 0
Mis kell saab õhtust süüa? Um -i- --e- -h---i-t-es-A-e---s--n? U_ w__ v___ U__ g___ e_ A__________ U- w-e v-e- U-r g-b- e- A-e-d-s-e-? ----------------------------------- Um wie viel Uhr gibt es Abendessen? 0

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...