Vestmik

et Suurpuhastus   »   de Hausputz

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [achtzehn]

Hausputz

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Täna on laupäev. He--- --t-S-mst-g. H____ i__ S_______ H-u-e i-t S-m-t-g- ------------------ Heute ist Samstag. 0
Täna on meil aega. H-u-e ---e----r---it. H____ h____ w__ Z____ H-u-e h-b-n w-r Z-i-. --------------------- Heute haben wir Zeit. 0
Täna koristame me korterit. He-te--ut--n-wir d----ohnu--. H____ p_____ w__ d__ W_______ H-u-e p-t-e- w-r d-e W-h-u-g- ----------------------------- Heute putzen wir die Wohnung. 0
Ma puhastan vannituba. I-h -u-z---a--B--. I__ p____ d__ B___ I-h p-t-e d-s B-d- ------------------ Ich putze das Bad. 0
Mu mees peseb autot. M-i--Mann wäsc-t d-s-A--o. M___ M___ w_____ d__ A____ M-i- M-n- w-s-h- d-s A-t-. -------------------------- Mein Mann wäscht das Auto. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. D--------r pu-z-n --- -ah-rä---. D__ K_____ p_____ d__ F_________ D-e K-n-e- p-t-e- d-e F-h-r-d-r- -------------------------------- Die Kinder putzen die Fahrräder. 0
Vanaema kastab lilli. Om---i--t d----l-m--. O__ g____ d__ B______ O-a g-e-t d-e B-u-e-. --------------------- Oma gießt die Blumen. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. D---K-nder --u-e- -as ---d-rz-m--- au-. D__ K_____ r_____ d__ K___________ a___ D-e K-n-e- r-u-e- d-s K-n-e-z-m-e- a-f- --------------------------------------- Die Kinder räumen das Kinderzimmer auf. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Me-n -a-- --um--sei-en-Schr-i-tisc- -u-. M___ M___ r____ s_____ S___________ a___ M-i- M-n- r-u-t s-i-e- S-h-e-b-i-c- a-f- ---------------------------------------- Mein Mann räumt seinen Schreibtisch auf. 0
Mina panen riided pesumasinasse. Ich--te--e --e -ä-che--n-d-e----ch---chi--. I__ s_____ d__ W_____ i_ d__ W_____________ I-h s-e-k- d-e W-s-h- i- d-e W-s-h-a-c-i-e- ------------------------------------------- Ich stecke die Wäsche in die Waschmaschine. 0
Ma riputan pesu üles. Ic----n-- -i- -äsc---a--. I__ h____ d__ W_____ a___ I-h h-n-e d-e W-s-h- a-f- ------------------------- Ich hänge die Wäsche auf. 0
Ma triigin pesu. I-h b--e-e-d-e -----e. I__ b_____ d__ W______ I-h b-g-l- d-e W-s-h-. ---------------------- Ich bügele die Wäsche. 0
Aknad on mustad. D-e---nst-r si-- schm-t-ig. D__ F______ s___ s_________ D-e F-n-t-r s-n- s-h-u-z-g- --------------------------- Die Fenster sind schmutzig. 0
Põrand on must. Der Fu-bod-- -s- -----t---. D__ F_______ i__ s_________ D-r F-ß-o-e- i-t s-h-u-z-g- --------------------------- Der Fußboden ist schmutzig. 0
Nõud on mustad. Das-Ge-ch-r- is--s-----z--. D__ G_______ i__ s_________ D-s G-s-h-r- i-t s-h-u-z-g- --------------------------- Das Geschirr ist schmutzig. 0
Kes aknad ära peseb? We--pu-zt-d-e-Fe-s-e-? W__ p____ d__ F_______ W-r p-t-t d-e F-n-t-r- ---------------------- Wer putzt die Fenster? 0
Kes võtab tolmu? We- saugt S-aub? W__ s____ S_____ W-r s-u-t S-a-b- ---------------- Wer saugt Staub? 0
Kes peseb nõud? W-r s-ült da---es--i-r? W__ s____ d__ G________ W-r s-ü-t d-s G-s-h-r-? ----------------------- Wer spült das Geschirr? 0

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!