Vestmik

et Eitamine 2   »   pl Przeczenie 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sześćdziesiąt pięć]

Przeczenie 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Cz- t------r-ci-nek---st-drogi? Czy ten pierścionek jest drogi? C-y t-n p-e-ś-i-n-k j-s- d-o-i- ------------------------------- Czy ten pierścionek jest drogi? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Nie---oszt-j---yl-- --o-e-r-. Nie, kosztuje tylko sto euro. N-e- k-s-t-j- t-l-o s-o e-r-. ----------------------------- Nie, kosztuje tylko sto euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. A---ja---m -ylk--pię--zie-iąt. Ale ja mam tylko pięćdziesiąt. A-e j- m-m t-l-o p-ę-d-i-s-ą-. ------------------------------ Ale ja mam tylko pięćdziesiąt. 0
Oled sa juba valmis? Jes--ś j-- goto-y-- go--w-? Jesteś już gotowy / gotowa? J-s-e- j-ż g-t-w- / g-t-w-? --------------------------- Jesteś już gotowy / gotowa? 0
Ei, veel mitte. N--,-j-szc-e-n-e. Nie, jeszcze nie. N-e- j-s-c-e n-e- ----------------- Nie, jeszcze nie. 0
Aga kohe olen valmis. A-e-z-r-- -ę-ę--o--wy-/-g-----. Ale zaraz będę gotowy / gotowa. A-e z-r-z b-d- g-t-w- / g-t-w-. ------------------------------- Ale zaraz będę gotowy / gotowa. 0
Soovid sa veel suppi? Chc-----ś---C----ł-----je-z--- -u-ę? Chciałbyś / Chciałabyś jeszcze zupę? C-c-a-b-ś / C-c-a-a-y- j-s-c-e z-p-? ------------------------------------ Chciałbyś / Chciałabyś jeszcze zupę? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nie----ę--- -u--n-e chcę. Nie, więcej już nie chcę. N-e- w-ę-e- j-ż n-e c-c-. ------------------------- Nie, więcej już nie chcę. 0
Aga veel üht jäätist. Al--c----jes--------a. Ale chcę jeszcze loda. A-e c-c- j-s-c-e l-d-. ---------------------- Ale chcę jeszcze loda. 0
Elad sa juba kaua siin? D-ug- -uż--u -ieszk-sz? Długo już tu mieszkasz? D-u-o j-ż t- m-e-z-a-z- ----------------------- Długo już tu mieszkasz? 0
Ei, alles esimest kuud. Nie,-do----o ---s-ą-. Nie, dopiero miesiąc. N-e- d-p-e-o m-e-i-c- --------------------- Nie, dopiero miesiąc. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Ale -na- --ż--i--- l----. Ale znam już wielu ludzi. A-e z-a- j-ż w-e-u l-d-i- ------------------------- Ale znam już wielu ludzi. 0
Sõidad sa homme koju? Jed--es---u--o ---dom-? Jedziesz jutro do domu? J-d-i-s- j-t-o d- d-m-? ----------------------- Jedziesz jutro do domu? 0
Ei, alles nädalavahetusel. Ni-- dop-er--- weeken-. Nie, dopiero w weekend. N-e- d-p-e-o w w-e-e-d- ----------------------- Nie, dopiero w weekend. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. A-- --a--- ju- w -i--z---ę. Ale wracam już w niedzielę. A-e w-a-a- j-ż w n-e-z-e-ę- --------------------------- Ale wracam już w niedzielę. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? Cz- tw--a córk- je-t--uż--o-osł-? Czy twoja córka jest już dorosła? C-y t-o-a c-r-a j-s- j-ż d-r-s-a- --------------------------------- Czy twoja córka jest już dorosła? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Ni-,---- m--d--ie-- sie-em--ści---at. Nie, ona ma dopiero siedemnaście lat. N-e- o-a m- d-p-e-o s-e-e-n-ś-i- l-t- ------------------------------------- Nie, ona ma dopiero siedemnaście lat. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Al- -a-j-----ło-aka. Ale ma już chłopaka. A-e m- j-ż c-ł-p-k-. -------------------- Ale ma już chłopaka. 0

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!