Сл---т----ол-м.
Слонът е голям.
С-о-ъ- е г-л-м-
---------------
Слонът е голям. 0 S-o-y---e -ol---.Slonyt ye golyam.S-o-y- y- g-l-a-.-----------------Slonyt ye golyam.
Миш-ата е -ал-а.
Мишката е малка.
М-ш-а-а е м-л-а-
----------------
Мишката е малка. 0 Mish--ta -- malk-.Mishkata ye malka.M-s-k-t- y- m-l-a-------------------Mishkata ye malka.
Нощ-----т--на.
Нощта е тъмна.
Н-щ-а е т-м-а-
--------------
Нощта е тъмна. 0 N-s--ht- -e--y-na.Noshchta ye tymna.N-s-c-t- y- t-m-a-------------------Noshchta ye tymna.
Де-я-----в--ъ-.
Денят е светъл.
Д-н-т е с-е-ъ-.
---------------
Денят е светъл. 0 De-ya---- ---t-l.Denyat ye svetyl.D-n-a- y- s-e-y-.-----------------Denyat ye svetyl.
Нашия----д- - мн--о --а-.
Нашият дядо е много стар.
Н-ш-я- д-д- е м-о-о с-а-.
-------------------------
Нашият дядо е много стар. 0 N--h-y-t--y--o ye mno---sta-.Nashiyat dyado ye mnogo star.N-s-i-a- d-a-o y- m-o-o s-a-.-----------------------------Nashiyat dyado ye mnogo star.
Преди-7--годи-и------ ----м--д.
Преди 70 години е бил още млад.
П-е-и 7- г-д-н- е б-л о-е м-а-.
-------------------------------
Преди 70 години е бил още млад. 0 P-e-i-70 -o---i ye-b---osh--e --ad.Predi 70 godini ye bil oshche mlad.P-e-i 7- g-d-n- y- b-l o-h-h- m-a-.-----------------------------------Predi 70 godini ye bil oshche mlad.
кр--и- и г-о--н
красив и грозен
к-а-и- и г-о-е-
---------------
красив и грозен 0 k--siv - -----nkrasiv i grozenk-a-i- i g-o-e----------------krasiv i grozen
Пе-еруда-а---к-ас--а.
Пеперудата е красива.
П-п-р-д-т- е к-а-и-а-
---------------------
Пеперудата е красива. 0 P--e-udat-------as--a.Peperudata ye krasiva.P-p-r-d-t- y- k-a-i-a-----------------------Peperudata ye krasiva.
П-як-т е --о--н.
Паякът е грозен.
П-я-ъ- е г-о-е-.
----------------
Паякът е грозен. 0 P-y--y--y----oz--.Payakyt ye grozen.P-y-k-t y- g-o-e-.------------------Payakyt ye grozen.
Ж--- ---е-ло-----к-ло-р--а-е--е--ла.
Жена с тегло 100 килограма е дебела.
Ж-н- с т-г-о 1-0 к-л-г-а-а е д-б-л-.
------------------------------------
Жена с тегло 100 килограма е дебела. 0 Z-en----t--l- --0----o-r-m- ye-debe--.Zhena s teglo 100 kilograma ye debela.Z-e-a s t-g-o 1-0 k-l-g-a-a y- d-b-l-.--------------------------------------Zhena s teglo 100 kilograma ye debela.
М-ж-с-т-г-о-50 килогр----е --а-.
Мъж с тегло 50 килограма е слаб.
М-ж с т-г-о 5- к-л-г-а-а е с-а-.
--------------------------------
Мъж с тегло 50 килограма е слаб. 0 My------e--- -----logra-- ye s---.Myzh s teglo 50 kilograma ye slab.M-z- s t-g-o 5- k-l-g-a-a y- s-a-.----------------------------------Myzh s teglo 50 kilograma ye slab.
К-ла-а е-----а.
Колата е скъпа.
К-л-т- е с-ъ-а-
---------------
Колата е скъпа. 0 K-la-a-y---k-pa.Kolata ye skypa.K-l-t- y- s-y-a-----------------Kolata ye skypa.
Вес-----т-е ев---.
Вестникът е евтин.
В-с-н-к-т е е-т-н-
------------------
Вестникът е евтин. 0 Vest----- -e-yevt--.Vestnikyt ye yevtin.V-s-n-k-t y- y-v-i-.--------------------Vestnikyt ye yevtin.
Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena.
Nad oskavad rohkem kui ühte keelt.
Paljud neist vahetavad tihti keelt.
Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada.
Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus.
Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga.
Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt.
Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks.
Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal.
Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi.
Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna.
Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada.
Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises.
Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul.
Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna.
Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama.
Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks.
Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena.
Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud.
Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi.
Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti.
Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust.
Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav.
Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad.
Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente.
Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt.
Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid.
Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...