Vestmik

et Suurpuhastus   »   em House cleaning

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [eighteen]

House cleaning

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Täna on laupäev. To--- -- Sat-r-ay. Today is Saturday. T-d-y i- S-t-r-a-. ------------------ Today is Saturday. 0
Täna on meil aega. W---a-e-tim---od-y. We have time today. W- h-v- t-m- t-d-y- ------------------- We have time today. 0
Täna koristame me korterit. W--are c-e-n------- -p-rtm--t t-da-. We are cleaning the apartment today. W- a-e c-e-n-n- t-e a-a-t-e-t t-d-y- ------------------------------------ We are cleaning the apartment today. 0
Ma puhastan vannituba. I a- ----n----th- b----oo-. I am cleaning the bathroom. I a- c-e-n-n- t-e b-t-r-o-. --------------------------- I am cleaning the bathroom. 0
Mu mees peseb autot. My--u-b-nd ----a-h--g t-- --r. My husband is washing the car. M- h-s-a-d i- w-s-i-g t-e c-r- ------------------------------ My husband is washing the car. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. T-e c-i---e--are--l--n----t-- b--yc-es. The children are cleaning the bicycles. T-e c-i-d-e- a-e c-e-n-n- t-e b-c-c-e-. --------------------------------------- The children are cleaning the bicycles. 0
Vanaema kastab lilli. Gran-m-----w---ring -h- -l---r-. Grandma is watering the flowers. G-a-d-a i- w-t-r-n- t-e f-o-e-s- -------------------------------- Grandma is watering the flowers. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. T-e --i-d-e------cl----ng--p-the --il-ren’-----m. The children are cleaning up the children’s room. T-e c-i-d-e- a-e c-e-n-n- u- t-e c-i-d-e-’- r-o-. ------------------------------------------------- The children are cleaning up the children’s room. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M- -u-band i----d-i-g-u--hi- ---k. My husband is tidying up his desk. M- h-s-a-d i- t-d-i-g u- h-s d-s-. ---------------------------------- My husband is tidying up his desk. 0
Mina panen riided pesumasinasse. I----pu----g-th- l-un--y--n--h------i-g-m-----e. I am putting the laundry in the washing machine. I a- p-t-i-g t-e l-u-d-y i- t-e w-s-i-g m-c-i-e- ------------------------------------------------ I am putting the laundry in the washing machine. 0
Ma riputan pesu üles. I-a--h-----g up---e-lau-dr-. I am hanging up the laundry. I a- h-n-i-g u- t-e l-u-d-y- ---------------------------- I am hanging up the laundry. 0
Ma triigin pesu. I ------n-ng--h---l-thes. I am ironing the clothes. I a- i-o-i-g t-e c-o-h-s- ------------------------- I am ironing the clothes. 0
Aknad on mustad. T-- w-nd-w------d-rt-. The windows are dirty. T-e w-n-o-s a-e d-r-y- ---------------------- The windows are dirty. 0
Põrand on must. Th- f---- ----irty. The floor is dirty. T-e f-o-r i- d-r-y- ------------------- The floor is dirty. 0
Nõud on mustad. T-----sh-s -re-dir--. The dishes are dirty. T-e d-s-e- a-e d-r-y- --------------------- The dishes are dirty. 0
Kes aknad ära peseb? Who-wash-- -h- -in-ows? Who washes the windows? W-o w-s-e- t-e w-n-o-s- ----------------------- Who washes the windows? 0
Kes võtab tolmu? Wh--d--s t----a----i--? Who does the vacuuming? W-o d-e- t-e v-c-u-i-g- ----------------------- Who does the vacuuming? 0
Kes peseb nõud? Wh-----s the---sh-s? Who does the dishes? W-o d-e- t-e d-s-e-? -------------------- Who does the dishes? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!