Vestmik

et midagi soovima   »   kn ಏನನ್ನಾದರು ಇಷ್ಟಪಡುವುದು

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

೭೦ [ಎಪ್ಪತ್ತು]

70 [Eppattu]

ಏನನ್ನಾದರು ಇಷ್ಟಪಡುವುದು

[ēnannādaru iṣṭapaḍuvudu.]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kannada Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? ನೀ-ು--ೂಮ-ಾನ--ಾಡ-- --್ಟ-ಡ-ತ್--ರ-? ನ-ವ- ಧ-ಮಪ-ನ ಮ-ಡಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ರ-? ನ-ವ- ಧ-ಮ-ಾ- ಮ-ಡ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೀ-ಾ- -------------------------------- ನೀವು ಧೂಮಪಾನ ಮಾಡಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೀರಾ? 0
Nī-u-dhū----na m--a---iṣ-a-a--ttīrā? Nīvu dhūmapāna māḍalu iṣṭapaḍuttīrā? N-v- d-ū-a-ā-a m-ḍ-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ī-ā- ------------------------------------ Nīvu dhūmapāna māḍalu iṣṭapaḍuttīrā?
Kas te sooviksite tantsida? ನ-ವು ನ-ತ್------ು ಇಷ-ಟ-ಡ--್----? ನ-ವ- ನ-ತ-ಯ ಮ-ಡಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ರ-? ನ-ವ- ನ-ತ-ಯ ಮ-ಡ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೀ-ಾ- ------------------------------- ನೀವು ನೃತ್ಯ ಮಾಡಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೀರಾ? 0
N--u nr---a ---alu-iṣ-a-----t---? Nīvu nr-tya māḍalu iṣṭapaḍuttīrā? N-v- n-̥-y- m-ḍ-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ī-ā- --------------------------------- Nīvu nr̥tya māḍalu iṣṭapaḍuttīrā?
Kas te sooviksite jalutama minna? ನ--ು--ಾ-ು ಸೇ--ೆ ಮಾ--- ಇ-್ಟಪಡ-ತ----ಾ? ನ-ವ- ವ-ಯ- ಸ-ವನ- ಮ-ಡಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ರ-? ನ-ವ- ವ-ಯ- ಸ-ವ-ೆ ಮ-ಡ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೀ-ಾ- ------------------------------------ ನೀವು ವಾಯು ಸೇವನೆ ಮಾಡಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೀರಾ? 0
N-v---āy- sē---e--ā-a-u i------ut-ī--? Nīvu vāyu sēvane māḍalu iṣṭapaḍuttīrā? N-v- v-y- s-v-n- m-ḍ-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ī-ā- -------------------------------------- Nīvu vāyu sēvane māḍalu iṣṭapaḍuttīrā?
Ma sooviksin suitsetada. ನ-ನು------ನ---ಡಲು -ಷ್-ಪಡು----ನ-. ನ-ನ- ಧ-ಮಪ-ನ ಮ-ಡಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ನ-. ನ-ನ- ಧ-ಮ-ಾ- ಮ-ಡ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೇ-ೆ- -------------------------------- ನಾನು ಧೂಮಪಾನ ಮಾಡಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೇನೆ. 0
Nā---dh-m----a----al- -ṣṭapaḍ--t-ne. Nānu dhūmapāna māḍalu iṣṭapaḍuttēne. N-n- d-ū-a-ā-a m-ḍ-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ē-e- ------------------------------------ Nānu dhūmapāna māḍalu iṣṭapaḍuttēne.
Soovid sa sigaretti? ನ-ನಗ- ---- ಸಿಗರೇ-- ---ೆ? ನ-ನಗ- ಒ-ದ- ಸ-ಗರ-ಟ- ಬ-ಕ-? ನ-ನ-ೆ ಒ-ದ- ಸ-ಗ-ೇ-್ ಬ-ಕ-? ------------------------ ನಿನಗೆ ಒಂದು ಸಿಗರೇಟ್ ಬೇಕೆ? 0
N-nage-on-- s-g-r-ṭ-b--e? Ninage ondu sigarēṭ bēke? N-n-g- o-d- s-g-r-ṭ b-k-? ------------------------- Ninage ondu sigarēṭ bēke?
Ta soovib tuld. ಅ-ನಿಗ--ಬ--ಕ------ ಬ---. ಅವನ-ಗ- ಬ--ಕ-ಪಟ-ಟಣ ಬ-ಕ-. ಅ-ನ-ಗ- ಬ-ಂ-ಿ-ಟ-ಟ- ಬ-ಕ-. ----------------------- ಅವನಿಗೆ ಬೆಂಕಿಪಟ್ಟಣ ಬೇಕು. 0
A--n--e-beṅ-i-a-ṭa----ēk-. Avanige beṅkipaṭṭaṇa bēku. A-a-i-e b-ṅ-i-a-ṭ-ṇ- b-k-. -------------------------- Avanige beṅkipaṭṭaṇa bēku.
Ma sooviksin midagi juua. ನಾ-ು ಏನ-್---ರ- ಕು-ಿಯ---ಇ-್ಟಪಡ-ತ್---ೆ. ನ-ನ- ಏನನ-ನ-ದರ- ಕ-ಡ-ಯಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ನ-. ನ-ನ- ಏ-ನ-ನ-ದ-ು ಕ-ಡ-ಯ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೇ-ೆ- ------------------------------------- ನಾನು ಏನನ್ನಾದರು ಕುಡಿಯಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೇನೆ. 0
Nān--ē-an--------uḍ--a-- i--a--ḍuttēne. Nānu ēnannādaru kuḍiyalu iṣṭapaḍuttēne. N-n- ē-a-n-d-r- k-ḍ-y-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ē-e- --------------------------------------- Nānu ēnannādaru kuḍiyalu iṣṭapaḍuttēne.
Ma sooviksin midagi süüa. ನಾ-ು -ನನ-ನ-ದರು--ಿ-್ನ-- ---ಟ-ಡ-ತ-ತೇನ-. ನ-ನ- ಏನನ-ನ-ದರ- ತ-ನ-ನಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ನ-. ನ-ನ- ಏ-ನ-ನ-ದ-ು ತ-ನ-ನ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೇ-ೆ- ------------------------------------- ನಾನು ಏನನ್ನಾದರು ತಿನ್ನಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೇನೆ. 0
N--- -nannā--r--tinnal- --ṭapa---tēn-. Nānu ēnannādaru tinnalu iṣṭapaḍuttēne. N-n- ē-a-n-d-r- t-n-a-u i-ṭ-p-ḍ-t-ē-e- -------------------------------------- Nānu ēnannādaru tinnalu iṣṭapaḍuttēne.
Ma sooviksin veidi puhata. ನ-ನ---್-ಲ-ಪ------- ವಿಶ್-ಾ-ತಿ ತ----ುಕ-ಳ್--ು ಇ--ಟ---ತ್ತ---. ನ-ನ- ಸ-ವಲ-ಪ ಹ-ತ-ತ- ವ-ಶ-ರ--ತ- ತ-ಗ-ದ-ಕ-ಳ-ಳಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ನ-. ನ-ನ- ಸ-ವ-್- ಹ-ತ-ತ- ವ-ಶ-ರ-ಂ-ಿ ತ-ಗ-ದ-ಕ-ಳ-ಳ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೇ-ೆ- --------------------------------------------------------- ನಾನು ಸ್ವಲ್ಪ ಹೊತ್ತು ವಿಶ್ರಾಂತಿ ತೆಗೆದುಕೊಳ್ಳಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೇನೆ. 0
N-n- -v-l-a --ttu-v-ś-ā--i t------oḷ-al---ṣṭ---ḍ--tēne. Nānu svalpa hottu viśrānti tegedukoḷḷalu iṣṭapaḍuttēne. N-n- s-a-p- h-t-u v-ś-ā-t- t-g-d-k-ḷ-a-u i-ṭ-p-ḍ-t-ē-e- ------------------------------------------------------- Nānu svalpa hottu viśrānti tegedukoḷḷalu iṣṭapaḍuttēne.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. ನ----ನ-ಮ್ಮನ--ು-ಒಂದ- ಪ-ರಶ-ನೆ --ಳ-ು----ಟಪ--ತ---ನೆ. ನ-ನ- ನ-ಮ-ಮನ-ನ- ಒ-ದ- ಪ-ರಶ-ನ- ಕ-ಳಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ನ-. ನ-ನ- ನ-ಮ-ಮ-್-ು ಒ-ದ- ಪ-ರ-್-ೆ ಕ-ಳ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೇ-ೆ- ------------------------------------------------ ನಾನು ನಿಮ್ಮನ್ನು ಒಂದು ಪ್ರಶ್ನೆ ಕೇಳಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೇನೆ. 0
Nā-- --m-m--nu ---- ----ne kē-al--iṣṭ--aḍu-t--e. Nānu nim'mannu ondu praśne kēḷalu iṣṭapaḍuttēne. N-n- n-m-m-n-u o-d- p-a-n- k-ḷ-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ē-e- ------------------------------------------------ Nānu nim'mannu ondu praśne kēḷalu iṣṭapaḍuttēne.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. ನಾನ--ನ-ಮ---ಂದ-ಏ-ನ--- ಕ--ಲು----ು--ತಿ-----ೆ. ನ-ನ- ನ-ಮ-ಮ--ದ ಏನನ-ನ- ಕ-ಳಲ- ಬಯಸ-ತ-ತ-ದ-ದ-ನ-. ನ-ನ- ನ-ಮ-ಮ-ಂ- ಏ-ನ-ನ- ಕ-ಳ-ು ಬ-ಸ-ತ-ತ-ದ-ದ-ನ-. ------------------------------------------ ನಾನು ನಿಮ್ಮಿಂದ ಏನನ್ನೋ ಕೇಳಲು ಬಯಸುತ್ತಿದ್ದೇನೆ. 0
Nānu n-m-m-nd- -n---- kē-a-- ---a-ut-id-ēn-. Nānu nim'minda ēnannō kēḷalu bayasuttiddēne. N-n- n-m-m-n-a ē-a-n- k-ḷ-l- b-y-s-t-i-d-n-. -------------------------------------------- Nānu nim'minda ēnannō kēḷalu bayasuttiddēne.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. ನಾ-- ನ----ನ್-ು ಯ-ವ--ಕ್---ಆಹ್-ಾ--ಸ-ು ಇಷ-ಟ--ುತ್ತ-ನ-. ನ-ನ- ನ-ಮ-ಮನ-ನ- ಯ-ವ-ದಕ-ಕ- ಆಹ-ವ-ನ-ಸಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ನ-. ನ-ನ- ನ-ಮ-ಮ-್-ು ಯ-ವ-ದ-್-ೋ ಆ-್-ಾ-ಿ-ಲ- ಇ-್-ಪ-ು-್-ೇ-ೆ- -------------------------------------------------- ನಾನು ನಿಮ್ಮನ್ನು ಯಾವುದಕ್ಕೋ ಆಹ್ವಾನಿಸಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೇನೆ. 0
N-n--n-m'-ann- -āvudakkō--h----s-lu i-ṭ-p-ḍ--t-n-. Nānu nim'mannu yāvudakkō āhvānisalu iṣṭapaḍuttēne. N-n- n-m-m-n-u y-v-d-k-ō ā-v-n-s-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ē-e- -------------------------------------------------- Nānu nim'mannu yāvudakkō āhvānisalu iṣṭapaḍuttēne.
Mida te soovite, palun? ನೀವು--ನನ್-----ಸುತ---ರ-? ನ-ವ- ಏನನ-ನ- ಬಯಸ-ತ-ತ-ರ-? ನ-ವ- ಏ-ನ-ನ- ಬ-ಸ-ತ-ತ-ರ-? ----------------------- ನೀವು ಏನನ್ನು ಬಯಸುತ್ತೀರಿ? 0
N--- --a-nu ba--su--īri? Nīvu ēnannu bayasuttīri? N-v- ē-a-n- b-y-s-t-ī-i- ------------------------ Nīvu ēnannu bayasuttīri?
Soovite te kohvi? ನ--ಗೆ---ದು -ಾ---ಬೇಕ-? ನ-ಮಗ- ಒ-ದ- ಕ-ಫ- ಬ-ಕ-? ನ-ಮ-ೆ ಒ-ದ- ಕ-ಫ- ಬ-ಕ-? --------------------- ನಿಮಗೆ ಒಂದು ಕಾಫಿ ಬೇಕೆ? 0
N-m--- -----kā-h---ē--? Nimage ondu kāphi bēke? N-m-g- o-d- k-p-i b-k-? ----------------------- Nimage ondu kāphi bēke?
Või soovite te pigem teed? ಅ-ವಾ -ೀಯ-್ನು-ಹ----ು------ಡ--್ತೀ--? ಅಥವ- ಟ-ಯನ-ನ- ಹ-ಚ-ಚ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ರ-? ಅ-ವ- ಟ-ಯ-್-ು ಹ-ಚ-ಚ- ಇ-್-ಪ-ು-್-ೀ-ಾ- ---------------------------------- ಅಥವಾ ಟೀಯನ್ನು ಹೆಚ್ಚು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೀರಾ? 0
Athav- --ya-----ec-- --ṭ--aḍ-t-īr-? Athavā ṭīyannu heccu iṣṭapaḍuttīrā? A-h-v- ṭ-y-n-u h-c-u i-ṭ-p-ḍ-t-ī-ā- ----------------------------------- Athavā ṭīyannu heccu iṣṭapaḍuttīrā?
Me soovime koju sõita. ನಾವು ----ೆ-ಹ-----ಇಷ್ಟ-----ತ-ವ-. ನ-ವ- ಮನ-ಗ- ಹ-ಗಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ವ-. ನ-ವ- ಮ-ೆ-ೆ ಹ-ಗ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ೇ-ೆ- ------------------------------- ನಾವು ಮನೆಗೆ ಹೋಗಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತೇವೆ. 0
N-v--m--e-e---ga------ap---t--v-. Nāvu manege hōgalu iṣṭapaḍuttēve. N-v- m-n-g- h-g-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ē-e- --------------------------------- Nāvu manege hōgalu iṣṭapaḍuttēve.
Soovite te taksot? ನಿಮಗೆ----ು--್-ಾಕ್-ಿ---ಕೆ? ನ-ಮಗ- ಒ-ದ- ಟ-ಯ-ಕ-ಸ- ಬ-ಕ-? ನ-ಮ-ೆ ಒ-ದ- ಟ-ಯ-ಕ-ಸ- ಬ-ಕ-? ------------------------- ನಿಮಗೆ ಒಂದು ಟ್ಯಾಕ್ಸಿ ಬೇಕೆ? 0
N-ma-e o-d---y-ksi----e? Nimage ondu ṭyāksi bēke? N-m-g- o-d- ṭ-ā-s- b-k-? ------------------------ Nimage ondu ṭyāksi bēke?
Nad soovivad helistada. ಅ-ರು ---್-ಮ--ಲ- --್ಟ---------. ಅವರ- ಫ-ನ- ಮ-ಡಲ- ಇಷ-ಟಪಡ-ತ-ತ-ರ-. ಅ-ರ- ಫ-ನ- ಮ-ಡ-ು ಇ-್-ಪ-ು-್-ಾ-ೆ- ------------------------------ ಅವರು ಫೋನ್ ಮಾಡಲು ಇಷ್ಟಪಡುತ್ತಾರೆ. 0
Av--u---ōn --ḍ-lu--ṣ----ḍut-ā--. Avaru phōn māḍalu iṣṭapaḍuttāre. A-a-u p-ō- m-ḍ-l- i-ṭ-p-ḍ-t-ā-e- -------------------------------- Avaru phōn māḍalu iṣṭapaḍuttāre.

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.