Vestmik

et midagi soovima   »   ku to like something

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70[heftê]

to like something

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Hûn--ixwaz-n-----rê bi-i---in? Hûn dixwazin cixarê bikişînin? H-n d-x-a-i- c-x-r- b-k-ş-n-n- ------------------------------ Hûn dixwazin cixarê bikişînin? 0
Kas te sooviksite tantsida? Hûn-d----zi---a-s b-kin? Hûn dixwazin dans bikin? H-n d-x-a-i- d-n- b-k-n- ------------------------ Hûn dixwazin dans bikin? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? H-- d-xwaz---bi--- ge-ê? Hûn dixwazin biçin gerê? H-n d-x-a-i- b-ç-n g-r-? ------------------------ Hûn dixwazin biçin gerê? 0
Ma sooviksin suitsetada. E- --xwazi-------e-ê-bik-şînim. Ez dixwazim cixareyê bikişînim. E- d-x-a-i- c-x-r-y- b-k-ş-n-m- ------------------------------- Ez dixwazim cixareyê bikişînim. 0
Soovid sa sigaretti? H-n ---a-ey-k-----wa-in? Hûn cixareyekî dixwazin? H-n c-x-r-y-k- d-x-a-i-? ------------------------ Hûn cixareyekî dixwazin? 0
Ta soovib tuld. E---g-- --xwa-e. Ew agir dixwaze. E- a-i- d-x-a-e- ---------------- Ew agir dixwaze. 0
Ma sooviksin midagi juua. Ez---x-a--m-tişt--î-ve---m. Ez dixwazim tiştekî vexwim. E- d-x-a-i- t-ş-e-î v-x-i-. --------------------------- Ez dixwazim tiştekî vexwim. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Ez dixw-zim-tiştek- ---w-m. Ez dixwazim tiştekî bixwim. E- d-x-a-i- t-ş-e-î b-x-i-. --------------------------- Ez dixwazim tiştekî bixwim. 0
Ma sooviksin veidi puhata. Ez--ixw-----p--e-----hna --- -e--m. Ez dixwazim piçekê bêhna xwe vedim. E- d-x-a-i- p-ç-k- b-h-a x-e v-d-m- ----------------------------------- Ez dixwazim piçekê bêhna xwe vedim. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Ez d--w--i- -eş------- -e -ip--s--. Ez dixwazim teştekî ji we bipirsim. E- d-x-a-i- t-ş-e-î j- w- b-p-r-i-. ----------------------------------- Ez dixwazim teştekî ji we bipirsim. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. E- -ixw-z----iştekî-ji -- t--- b-ki-. Ez dixwazim tiştekî ji we tika bikim. E- d-x-a-i- t-ş-e-î j- w- t-k- b-k-m- ------------------------------------- Ez dixwazim tiştekî ji we tika bikim. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. E---ixw-z-------exwîn-m-----e-î. Ez dixwazim we vexwînim tiştekî. E- d-x-a-i- w- v-x-î-i- t-ş-e-î- -------------------------------- Ez dixwazim we vexwînim tiştekî. 0
Mida te soovite, palun? Hûn--i --x-a--- -i---re-a-x-e re? Hûn çi dixwazin ji kerema xwe re? H-n ç- d-x-a-i- j- k-r-m- x-e r-? --------------------------------- Hûn çi dixwazin ji kerema xwe re? 0
Soovite te kohvi? H-n -eh----k--dix-a---? Hûn qehweyekê dixwazin? H-n q-h-e-e-ê d-x-a-i-? ----------------------- Hûn qehweyekê dixwazin? 0
Või soovite te pigem teed? A- -ay--- --ld--i--rin? An çayekê hildibijêrin? A- ç-y-k- h-l-i-i-ê-i-? ----------------------- An çayekê hildibijêrin? 0
Me soovime koju sõita. E---i-waz-n b-ç-n- ----. Em dixwazin biçine malê. E- d-x-a-i- b-ç-n- m-l-. ------------------------ Em dixwazin biçine malê. 0
Soovite te taksot? Hûn -exs-y- -i-w-zi-? Hûn texsiyê dixwazin? H-n t-x-i-ê d-x-a-i-? --------------------- Hûn texsiyê dixwazin? 0
Nad soovivad helistada. Hun dixwa-i--t-l---nê--ik-n. Hun dixwazin telefonê bikin. H-n d-x-a-i- t-l-f-n- b-k-n- ---------------------------- Hun dixwazin telefonê bikin. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.