Vestmik

et midagi soovima   »   no ville noe 1

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sytti]

ville noe 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Vil -u -----? Vil du røyke? V-l d- r-y-e- ------------- Vil du røyke? 0
Kas te sooviksite tantsida? V-l--u d--se? Vil du danse? V-l d- d-n-e- ------------- Vil du danse? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? Vi- -u----e- t--? Vil du gå en tur? V-l d- g- e- t-r- ----------------- Vil du gå en tur? 0
Ma sooviksin suitsetada. Jeg vi- g--r-e--øy--. Jeg vil gjerne røyke. J-g v-l g-e-n- r-y-e- --------------------- Jeg vil gjerne røyke. 0
Soovid sa sigaretti? Vil----h- ----ig-----? Vil du ha en sigarett? V-l d- h- e- s-g-r-t-? ---------------------- Vil du ha en sigarett? 0
Ta soovib tuld. H-n--i---a -yr. Han vil ha fyr. H-n v-l h- f-r- --------------- Han vil ha fyr. 0
Ma sooviksin midagi juua. J-g v-l----rne-h- -o--å -ri--e. Jeg vil gjerne ha noe å drikke. J-g v-l g-e-n- h- n-e å d-i-k-. ------------------------------- Jeg vil gjerne ha noe å drikke. 0
Ma sooviksin midagi süüa. J----il gj-r----p-s- --e. Jeg vil gjerne spise noe. J-g v-l g-e-n- s-i-e n-e- ------------------------- Jeg vil gjerne spise noe. 0
Ma sooviksin veidi puhata. J----il ---r-- --i-e-litt. Jeg vil gjerne hvile litt. J-g v-l g-e-n- h-i-e l-t-. -------------------------- Jeg vil gjerne hvile litt. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Je- vi--g--r-e -pø--- d-g-noe. Jeg vil gjerne spørre deg noe. J-g v-l g-e-n- s-ø-r- d-g n-e- ------------------------------ Jeg vil gjerne spørre deg noe. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Je--v-l g-erne -e ----o- noe. Jeg vil gjerne be deg om noe. J-g v-l g-e-n- b- d-g o- n-e- ----------------------------- Jeg vil gjerne be deg om noe. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. J---vi- -j-rn---nvit-re--e- -å -oe. Jeg vil gjerne invitere deg på noe. J-g v-l g-e-n- i-v-t-r- d-g p- n-e- ----------------------------------- Jeg vil gjerne invitere deg på noe. 0
Mida te soovite, palun? H-a--i--d- -a? Hva vil du ha? H-a v-l d- h-? -------------- Hva vil du ha? 0
Soovite te kohvi? Vil-------en------? Vil du ha en kaffe? V-l d- h- e- k-f-e- ------------------- Vil du ha en kaffe? 0
Või soovite te pigem teed? E-l-- v---du h-l--r h- -- -e? Eller vil du heller ha en te? E-l-r v-l d- h-l-e- h- e- t-? ----------------------------- Eller vil du heller ha en te? 0
Me soovime koju sõita. V--v-l --e-ne---øre h---. Vi vil gjerne kjøre hjem. V- v-l g-e-n- k-ø-e h-e-. ------------------------- Vi vil gjerne kjøre hjem. 0
Soovite te taksot? Vil --re -- -n dro-j-? Vil dere ha en drosje? V-l d-r- h- e- d-o-j-? ---------------------- Vil dere ha en drosje? 0
Nad soovivad helistada. D-------je-n- r-n--. De vil gjerne ringe. D- v-l g-e-n- r-n-e- -------------------- De vil gjerne ringe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.