Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   ti “ከም” ዘለዎም ንኡስ ሓሳብት

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [ተስዓንሰለስተን]

93 [tesi‘aniselesiteni]

“ከም” ዘለዎም ንኡስ ሓሳብት

[“kemi” zelewomi ni’usi ḥasabiti]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. ን- ----ቅ-ኒ ኣ-ፈልጥን‘የ። ንሱ ከምዘፍቅረኒ ኣይፈልጥን‘የ። ን- ከ-ዘ-ቅ-ኒ ኣ-ፈ-ጥ-‘-። -------------------- ንሱ ከምዘፍቅረኒ ኣይፈልጥን‘የ። 0
n-s- -e-----i---r-n--ay-f----’-n----። nisu kemizefik’irenī ayifelit’ini‘ye። n-s- k-m-z-f-k-i-e-ī a-i-e-i-’-n-‘-e- ------------------------------------- nisu kemizefik’irenī ayifelit’ini‘ye።
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. ንሱ-ከምዝምለስ ይፈልጥ--የ። ንሱ ከምዝምለስ ይፈልጥን‘የ። ን- ከ-ዝ-ለ- ይ-ል-ን-የ- ------------------ ንሱ ከምዝምለስ ይፈልጥን‘የ። 0
n-s--------m-l-s- y--elit’ini‘--። nisu kemizimilesi yifelit’ini‘ye። n-s- k-m-z-m-l-s- y-f-l-t-i-i-y-። --------------------------------- nisu kemizimilesi yifelit’ini‘ye።
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. ን -ከ--ድው--ይ-ይፈ--ን‘የ። ን ሱከምዝድውለለይ ይፈልጥን‘የ። ን ሱ-ም-ድ-ለ-ይ ይ-ል-ን-የ- -------------------- ን ሱከምዝድውለለይ ይፈልጥን‘የ። 0
n- sukem--i-i-----e---------t------e። ni sukemizidiwileleyi yifelit’ini‘ye። n- s-k-m-z-d-w-l-l-y- y-f-l-t-i-i-y-። ------------------------------------- ni sukemizidiwileleyi yifelit’ini‘ye።
Kas ta tõesti armastab mind? ከ- ዘ-ቅረኒ ? ከም ዘፍቅረኒ ? ከ- ዘ-ቅ-ኒ ? ---------- ከም ዘፍቅረኒ ? 0
ke---z-fik-i--nī ? kemi zefik’irenī ? k-m- z-f-k-i-e-ī ? ------------------ kemi zefik’irenī ?
Kas ta tõesti tuleb tagasi? ከ- ዝም---? ከም ዝምለስ ? ከ- ዝ-ለ- ? --------- ከም ዝምለስ ? 0
ke-i z-m--e---? kemi zimilesi ? k-m- z-m-l-s- ? --------------- kemi zimilesi ?
Kas ta tõesti helistab mulle? ከም-ዝድ---- ? ከም ዝድውለለይ ? ከ- ዝ-ው-ለ- ? ----------- ከም ዝድውለለይ ? 0
kemi zid-w-le-e-i-? kemi zidiwileleyi ? k-m- z-d-w-l-l-y- ? ------------------- kemi zidiwileleyi ?
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. ይሓስበ- ዲ---ብ- ሕቶ ኣሎኒ-። ይሓስበኒ ዲዩ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ ። ይ-ስ-ኒ ዲ- ዝ-ል ሕ- ኣ-ኒ ። --------------------- ይሓስበኒ ዲዩ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ ። 0
yiḥ--i-e-ī---yu zib--- --ito --onī-። yih-asibenī dīyu zibili h-ito alonī ። y-h-a-i-e-ī d-y- z-b-l- h-i-o a-o-ī ። ------------------------------------- yiḥasibenī dīyu zibili ḥito alonī ።
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. ካ-- --ቶ -- --- ---ኣሎኒ። ካልእ ኣላቶ ድያ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ። ካ-እ ኣ-ቶ ድ- ዝ-ል ሕ- ኣ-ኒ- ---------------------- ካልእ ኣላቶ ድያ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ። 0
ka-i’i -lat----y- -i-i-i--̣--- --on-። kali’i alato diya zibili h-ito alonī። k-l-’- a-a-o d-y- z-b-l- h-i-o a-o-ī- ------------------------------------- kali’i alato diya zibili ḥito alonī።
Ma küsin endalt, kas ta valetab. ይሕሱ----ዝብል-ሕ- ኣ-ኒ። ይሕሱ ዲዩ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ። ይ-ሱ ዲ- ዝ-ል ሕ- ኣ-ኒ- ------------------ ይሕሱ ዲዩ ዝብል ሕቶ ኣሎኒ። 0
yi-̣i-u-d--- ------ ḥito a-o--። yih-isu dīyu zibili h-ito alonī። y-h-i-u d-y- z-b-l- h-i-o a-o-ī- -------------------------------- yiḥisu dīyu zibili ḥito alonī።
Kas ta tõesti mõtleb minule? ከም-ዝ-----? ከም ዝሓስበኒ ? ከ- ዝ-ስ-ኒ ? ---------- ከም ዝሓስበኒ ? 0
ke-i z----siben--? kemi zih-asibenī ? k-m- z-h-a-i-e-ī ? ------------------ kemi ziḥasibenī ?
Kas tal on tõesti keegi teine? ካ------ዘ---? ካልእ ከም ዘላቶ ? ካ-እ ከ- ዘ-ቶ ? ------------ ካልእ ከም ዘላቶ ? 0
k--i’---emi --l--o-? kali’i kemi zelato ? k-l-’- k-m- z-l-t- ? -------------------- kali’i kemi zelato ?
Kas ta tõesti rääkis tõtt? እ------ም ዝዛረብ-? እቲ ሓቂ ከም ዝዛረብ ? እ- ሓ- ከ- ዝ-ረ- ? --------------- እቲ ሓቂ ከም ዝዛረብ ? 0
it--h-------e-i zi---e-i-? itī h-ak’ī kemi zizarebi ? i-ī h-a-’- k-m- z-z-r-b- ? -------------------------- itī ḥak’ī kemi zizarebi ?
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. ና--ሓቂ-ከም----ኒ -ጣ-ጠር -ሎ-። ናይብሓቂ ከምዝፈትወኒ እጣራጠር ኣሎኹ። ና-ብ-ቂ ከ-ዝ-ት-ኒ እ-ራ-ር ኣ-ኹ- ------------------------ ናይብሓቂ ከምዝፈትወኒ እጣራጠር ኣሎኹ። 0
nay--iḥ-k-ī ---izi-e--w--ī-it’arat’-r----o-̱u። nayibih-ak’ī kemizifetiwenī it’arat’eri aloh-u። n-y-b-h-a-’- k-m-z-f-t-w-n- i-’-r-t-e-i a-o-̱-። ----------------------------------------------- nayibiḥak’ī kemizifetiwenī it’arat’eri aloẖu።
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. እጽሕፈ-ይ-ዲዩ ኢለ -ጣ--- ኣሎኹ። እጽሕፈለይ ዲዩ ኢለ እጣራጠር ኣሎኹ። እ-ሕ-ለ- ዲ- ኢ- እ-ራ-ር ኣ-ኹ- ----------------------- እጽሕፈለይ ዲዩ ኢለ እጣራጠር ኣሎኹ። 0
its--ḥifel--i-dīy- -l------r--’e---a-oh--። its’ih-ifeleyi dīyu īle it’arat’eri aloh-u። i-s-i-̣-f-l-y- d-y- ī-e i-’-r-t-e-i a-o-̱-። ------------------------------------------- its’iḥifeleyi dīyu īle it’arat’eri aloẖu።
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. ከ--ምር-ወኒ -ጣ--- --ኹ። ከምዝምርዓወኒ እጣራጠር ኣሎኹ። ከ-ዝ-ር-ወ- እ-ራ-ር ኣ-ኹ- ------------------- ከምዝምርዓወኒ እጣራጠር ኣሎኹ። 0
kem-zi---i-a---ī-i-’ar---er-----ẖu። kemizimiri‘awenī it’arat’eri aloh-u። k-m-z-m-r-‘-w-n- i-’-r-t-e-i a-o-̱-። ------------------------------------ kemizimiri‘awenī it’arat’eri aloẖu።
Kas ma tõesti meeldin talle? ናይ-ሓዊ -ም --ትወኒ ? ናይብሓዊ ከም ዝፈትወኒ ? ና-ብ-ዊ ከ- ዝ-ት-ኒ ? ---------------- ናይብሓዊ ከም ዝፈትወኒ ? 0
na------aw--ke-i zi--ti---ī-? nayibih-awī kemi zifetiwenī ? n-y-b-h-a-ī k-m- z-f-t-w-n- ? ----------------------------- nayibiḥawī kemi zifetiwenī ?
Kas ta tõesti kirjutab mulle? ከም ዝ----- ? ከም ዝጽሕፈለይ ? ከ- ዝ-ሕ-ለ- ? ----------- ከም ዝጽሕፈለይ ? 0
k--i----s-ih---eleyi-? kemi zits’ih-ifeleyi ? k-m- z-t-’-h-i-e-e-i ? ---------------------- kemi zits’iḥifeleyi ?
Kas ta tõesti abiellub minuga? ከም ዝም-ዓወኒ-? ከም ዝምርዓወኒ ? ከ- ዝ-ር-ወ- ? ----------- ከም ዝምርዓወኒ ? 0
ke-------r-‘aw-n--? kemi zimiri‘awenī ? k-m- z-m-r-‘-w-n- ? ------------------- kemi zimiri‘awenī ?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...