-ن-ن----ان---ی- -و -مرد) -ه -----ف-----ن--
من نمی-دانم آیا او (مرد) به من تلفن می-کند.
-ن ن-ی-د-ن- آ-ا ا- (-ر-) ب- م- ت-ف- م--ن-.-
---------------------------------------------
من نمیدانم آیا او (مرد) به من تلفن میکند. 0 man--emid-nam---- o---- m-----l-----m--onad.man nemidânam âyâ oo be man telefon mikonad.m-n n-m-d-n-m â-â o- b- m-n t-l-f-n m-k-n-d---------------------------------------------man nemidânam âyâ oo be man telefon mikonad.
ش--د ---(---)-ب- -ن---گ--زن-؟
شاید او (مرد) به من زنگ نزند؟
-ا-د ا- (-ر-) ب- م- ز-گ ن-ن-؟-
-------------------------------
شاید او (مرد) به من زنگ نزند؟ 0 s---âd o---- m-n----- nakhâ-h---z--?shâyâd oo be man zang nakhâ-had zad?s-â-â- o- b- m-n z-n- n-k-â-h-d z-d-------------------------------------shâyâd oo be man zang nakhâ-had zad?
بر--م---ال-ا-ت--ه --ا -و (--د---ه--ن -ک- --کن--
برایم سوال است که آیا او (مرد) به من فکر می-کند.
-ر-ی- س-ا- ا-ت ک- آ-ا ا- (-ر-) ب- م- ف-ر م--ن-.-
--------------------------------------------------
برایم سوال است که آیا او (مرد) به من فکر میکند. 0 m-n-az --odam mi--r-am---â ---be --n fekr ----n--.man az khodam miporsam âyâ oo be man fekr mikonad.m-n a- k-o-a- m-p-r-a- â-â o- b- m-n f-k- m-k-n-d---------------------------------------------------man az khodam miporsam âyâ oo be man fekr mikonad.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule.
برایم سوال است که آیا او (مرد) به من فکر میکند.
man az khodam miporsam âyâ oo be man fekr mikonad.
-ی- -- (مرد- ب- م---کر--ی-ند؟
آیا او (مرد) به من فکر می-کند؟
-ی- ا- (-ر-) ب- م- ف-ر م--ن-؟-
--------------------------------
آیا او (مرد) به من فکر میکند؟ 0 âyâ-oo-be-man f--r-----n--.âyâ oo be man fekr mikonad.â-â o- b- m-n f-k- m-k-n-d----------------------------âyâ oo be man fekr mikonad.
Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas.
See toimub automaatselt.
Me pole sellest ise teadlikud.
Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema.
Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd.
Ta kuuleb iga päev uusi asju.
Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone.
Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda.
Ta peab töötama ökonoomselt.
Seepärast keskendub ta korrapärasusele.
Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti.
Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb.
Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli.
Lapsed teavad, kas lause on õige või vale.
Kuid nad ei tea, miks see nii on.
Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud.
Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi.
Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri.
Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele.
Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust.
Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem.
See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele.
Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse.
Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad.
Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid.
Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi.
Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud.
Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...