Vestmik

et Restoranis 4   »   no På restaurant 4

32 [kolmkümmend kaks]

Restoranis 4

Restoranis 4

32 [trettito]

På restaurant 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ühed friikartulid ketšupiga. En --rsj-n-pom-e- f-it----e- -e---u-. En porsjon pommes frites med ketchup. E- p-r-j-n p-m-e- f-i-e- m-d k-t-h-p- ------------------------------------- En porsjon pommes frites med ketchup. 0
Ja kaks portsjonit majoneesiga. Og -o m-d m---nes. Og to med majones. O- t- m-d m-j-n-s- ------------------ Og to med majones. 0
Ja kolm portsjonit praevorste sinepiga. O- ----g-i-l-ø-s-- -e- ---ne-. Og tre grillpølser med sennep. O- t-e g-i-l-ø-s-r m-d s-n-e-. ------------------------------ Og tre grillpølser med sennep. 0
Milliseid köögivilju teil on? Hva-sl--s-g------ker h-r--e-e? Hva slags grønnsaker har dere? H-a s-a-s g-ø-n-a-e- h-r d-r-? ------------------------------ Hva slags grønnsaker har dere? 0
Kas teil on ube? H-- ------ø--er? Har dere bønner? H-r d-r- b-n-e-? ---------------- Har dere bønner? 0
Kas teil on lillkapsast? Har ---e b--mkå-? Har dere blomkål? H-r d-r- b-o-k-l- ----------------- Har dere blomkål? 0
Ma söön hea meelega maisi. J-g ------ma-s. Jeg liker mais. J-g l-k-r m-i-. --------------- Jeg liker mais. 0
Ma söön hea meelega kurki. Je- -ike- --ur-. Jeg liker agurk. J-g l-k-r a-u-k- ---------------- Jeg liker agurk. 0
Ma söön hea meelega tomateid. J-- --ke- -omater. Jeg liker tomater. J-g l-k-r t-m-t-r- ------------------ Jeg liker tomater. 0
Sööte te meelsasti ka sibulat? Li-e--d- også pu-reløk? Liker du også purreløk? L-k-r d- o-s- p-r-e-ø-? ----------------------- Liker du også purreløk? 0
Sööte te meelsasti ka hapukapsast? Lik-r d-----å--u---l? Liker du også surkål? L-k-r d- o-s- s-r-å-? --------------------- Liker du også surkål? 0
Sööte te meelsasti ka läätsi? Lik----u-o-----ins-r? Liker du også linser? L-k-r d- o-s- l-n-e-? --------------------- Liker du også linser? 0
Sööd sa meelsasti ka porgandeid? Spise- -u --e-----u---tte-? Spiser du gjerne gulrøtter? S-i-e- d- g-e-n- g-l-ø-t-r- --------------------------- Spiser du gjerne gulrøtter? 0
Sööd sa meelsasti ka brokolit? S-i--r--u--j-----b---k-l-? Spiser du gjerne brokkoli? S-i-e- d- g-e-n- b-o-k-l-? -------------------------- Spiser du gjerne brokkoli? 0
Sööd sa meelsasti ka paprikat? Spi-e---u-g-e------prika? Spiser du gjerne paprika? S-i-e- d- g-e-n- p-p-i-a- ------------------------- Spiser du gjerne paprika? 0
Mulle ei meeldi sibul. Je- li-e- ikke-løk. Jeg liker ikke løk. J-g l-k-r i-k- l-k- ------------------- Jeg liker ikke løk. 0
Mulle ei meeldi oliivid. Jeg -i-er ikk- o-i-en. Jeg liker ikke oliven. J-g l-k-r i-k- o-i-e-. ---------------------- Jeg liker ikke oliven. 0
Mulle ei meeldi seened. J-g---k-r -kk---op-. Jeg liker ikke sopp. J-g l-k-r i-k- s-p-. -------------------- Jeg liker ikke sopp. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tonaalsed keeled

Enamik maailmas räägitavatest keeltest on tonaalsed keeled. Tonaalsete keeltepuhul on tooni kõrgus väga oluline. Toon määrab, mis tähendus sõnal või silbil on. Seega toon kuulub kindlalt sõnaga kokku. Enamik Aasias kõneldavatest keeltest on tonaalsed. Näiteks võib tuua hiina, tai ja vietnami keele. Aafrikas leidub samuti erinevaid tonaalseid keeli. Ka paljud Ameerika põlisrahvaste keeled on tonaalsed. Indoeuroopa keeled sisaldavad enamasti vaid tonaalseid elemente. Näiteks kehtib see rootsi ja serbia keeles. Tooni kõrguste arv on erinevates keeltes erinev. Hiina keeles on neli erinevat tooni. See tähendab, et silbil ma võib olla neli tähendust. Need on ema, kanep, hobune ja käratsem a. Huvitaval kombel mõjutavad tonaalsed keeled ka meie kuulmist. Absoluutset kuulmist uurivad teadustööd on seda tõestanud. Absoluutne kuulmine on võime kuulda helisid täpselt. Absoluutset kuulmist esineb Euroopas ja Põhja-Ameerikas väga harva. Seda on vähem kui ühel 10 000st inimesest. Hiina keelt emakeelena rääkivate inimestega on teisiti. Nende hulgas on absoluutse kuulmisega inimesi 9 korda rohkem. Meil kõigil oli sündides absoluutne kuulmine. Me kasutasime seda, õigesti rääkima õppida. Kahjuks enamik inimesi kaotavad hiljem selle oskuse. Tooni kõrgus on oluline ka muusikas. Eriti oluline on see tonaalsete keeltega kultuurides. Nad peavad järgima meloodiat väga täpselt. Muidu saab ilusast armastuslaulust üks absurdne lugu!
Kas sa teadsid?
Pandžabi keel kuulub indoiraani keelte hulka. See on umbes 130 inimese emakeel. Suurem osa neist elab Pakistanis. Aga ka India osariigis Punjabis räägitakse pandžabi keelt. Pakistanis kasutatakse pandžabi keelt kirjakeeles väga vähe. Indias on see teisiti, kuna see keel on seal ametliku staatusega. Pandžabi keelt kirjutatakse oma kirjas. Ning sellel on väga pikk kirjanduslik traditsioon... On leitud tekste, mis on pea 1000 aastat vanad. Pandžabi keel on väga huvitav ka fonoloogilisest vaatepunktist. Nimelt on see toonkeel. Toonkeelte puhul muutub rõhuiga silbi kõrgus selle tähendust. Pandžabi keeles võib üks rõhuline silp võtta kolm erinevat toonikõrgust. Indoeuroopa keelte puhul on see väga ebatavaline. See teeb pandžabi keele aga veel ahvatlevamaks!