Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   no Possessiver 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sekstisju]

Possessiver 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
prillid b--ll-ne brillene b-i-l-n- -------- brillene 0
Ta unustas oma prillid. H-n-h-r --e-- brillene-----. Han har glemt brillene sine. H-n h-r g-e-t b-i-l-n- s-n-. ---------------------------- Han har glemt brillene sine. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? H-or ha--han--r--l--e-s--e da? Hvor har han brillene sine da? H-o- h-r h-n b-i-l-n- s-n- d-? ------------------------------ Hvor har han brillene sine da? 0
kell kl--ka klokka k-o-k- ------ klokka 0
Ta kell on katki. Klok---h-ns-er -d-----. Klokka hans er ødelagt. K-o-k- h-n- e- ø-e-a-t- ----------------------- Klokka hans er ødelagt. 0
Kell ripub seinal. K---ka -enger -å ve-ge-. Klokka henger på veggen. K-o-k- h-n-e- p- v-g-e-. ------------------------ Klokka henger på veggen. 0
pass pa--et passet p-s-e- ------ passet 0
Ta kaotas enda passi. H-n ----m--tet---s--t--itt. Han har mistet passet sitt. H-n h-r m-s-e- p-s-e- s-t-. --------------------------- Han har mistet passet sitt. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Hvo----r-h-- pass-- sitt---? Hvor har han passet sitt da? H-o- h-r h-n p-s-e- s-t- d-? ---------------------------- Hvor har han passet sitt da? 0
nad – nende d--– ----s de – deres d- – d-r-s ---------- de – deres 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Barna k-n-ikke--in-e -o-el---n- s-ne. Barna kan ikke finne foreldrene sine. B-r-a k-n i-k- f-n-e f-r-l-r-n- s-n-. ------------------------------------- Barna kan ikke finne foreldrene sine. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Me--der -r -o -ore----n- -er-s! Men der er jo foreldrene deres! M-n d-r e- j- f-r-l-r-n- d-r-s- ------------------------------- Men der er jo foreldrene deres! 0
Teie – teie De-/--- –--e-e-----in De / du – Deres / din D- / d- – D-r-s / d-n --------------------- De / du – Deres / din 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? H-orda--va- --ren-di-? Hvordan var turen din? H-o-d-n v-r t-r-n d-n- ---------------------- Hvordan var turen din? 0
Kus on teie naine, härra Müller? H--r-e- di- k--e? Hvor er din kone? H-o- e- d-n k-n-? ----------------- Hvor er din kone? 0
Teie – teie De-/-d--- -e-es-/-din De / du – Deres / din D- / d- – D-r-s / d-n --------------------- De / du – Deres / din 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Hvorda- v-- tu--- din? Hvordan var turen din? H-o-d-n v-r t-r-n d-n- ---------------------- Hvordan var turen din? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Hvor -- m-n--n d--, -ru--midt? Hvor er mannen din, fru Smidt? H-o- e- m-n-e- d-n- f-u S-i-t- ------------------------------ Hvor er mannen din, fru Smidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!