Vestmik

et Minevik 4   »   no Fortid 4

84 [kaheksakümmend neli]

Minevik 4

Minevik 4

84 [åttifire]

Fortid 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
lugema l-se lese l-s- ---- lese 0
Ma lugesin. Je--h-r l-st. Jeg har lest. J-g h-r l-s-. ------------- Jeg har lest. 0
Ma lugesin terve romaani läbi. J---h-r l-st---le--oma-e-. Jeg har lest hele romanen. J-g h-r l-s- h-l- r-m-n-n- -------------------------- Jeg har lest hele romanen. 0
mõistma fors-å forstå f-r-t- ------ forstå 0
Ma mõistsin. J-- ha--f-rs--t-. Jeg har forstått. J-g h-r f-r-t-t-. ----------------- Jeg har forstått. 0
Ma mõistsin tervet teksti. Je----- -o--tåt- --le-te----n. Jeg har forstått hele teksten. J-g h-r f-r-t-t- h-l- t-k-t-n- ------------------------------ Jeg har forstått hele teksten. 0
vastama sv--e svare s-a-e ----- svare 0
Ma vastasin. Jeg h-r-sva-t. Jeg har svart. J-g h-r s-a-t- -------------- Jeg har svart. 0
Ma vastasin kõigile küsimustele. J-g--a---v-r---å -----s-ø-s---ene. Jeg har svart på alle spørsmålene. J-g h-r s-a-t p- a-l- s-ø-s-å-e-e- ---------------------------------- Jeg har svart på alle spørsmålene. 0
Ma tean seda – ma teadsin seda. J-- --- det – -eg-h-r v---t --t. Jeg vet det – jeg har visst det. J-g v-t d-t – j-g h-r v-s-t d-t- -------------------------------- Jeg vet det – jeg har visst det. 0
Ma kirjutan seda – ma kirjutasin seda. J-- --r-v-r---- – -e- h-- -kr-----det. Jeg skriver det – jeg har skrevet det. J-g s-r-v-r d-t – j-g h-r s-r-v-t d-t- -------------------------------------- Jeg skriver det – jeg har skrevet det. 0
Ma kuulan seda – ma kuulsin seda. J-----rer---- ----g-h---hø-t -e-. Jeg hører det – jeg har hørt det. J-g h-r-r d-t – j-g h-r h-r- d-t- --------------------------------- Jeg hører det – jeg har hørt det. 0
Ma toon selle ära – ma tõin selle ära. J-g --nte--d-t----e--har-----e- -e-. Jeg henter det – jeg har hentet det. J-g h-n-e- d-t – j-g h-r h-n-e- d-t- ------------------------------------ Jeg henter det – jeg har hentet det. 0
Ma toon selle – ma tõin selle. J-g-br----r -e--- j-g-h-r --a-t-det. Jeg bringer det – jeg har brakt det. J-g b-i-g-r d-t – j-g h-r b-a-t d-t- ------------------------------------ Jeg bringer det – jeg har brakt det. 0
Ma ostan selle – ma ostsin selle. J-g -jøp-r d-t-----g--a---j--t-det. Jeg kjøper det – jeg har kjøpt det. J-g k-ø-e- d-t – j-g h-r k-ø-t d-t- ----------------------------------- Jeg kjøper det – jeg har kjøpt det. 0
Ma ootan seda – ma ootasin seda. Jeg-forven-er--e- --je- har for--n-e---et. Jeg forventer det – jeg har forventet det. J-g f-r-e-t-r d-t – j-g h-r f-r-e-t-t d-t- ------------------------------------------ Jeg forventer det – jeg har forventet det. 0
Ma seletan seda – ma seletasin seda. Je- ---k--re- -et –-j-g -a--f--kl-r--det. Jeg forklarer det – jeg har forklart det. J-g f-r-l-r-r d-t – j-g h-r f-r-l-r- d-t- ----------------------------------------- Jeg forklarer det – jeg har forklart det. 0
Ma tunnen seda – ma tundsin seda. J-- -jen-e------- j-g-h---k-----det. Jeg kjenner det – jeg har kjent det. J-g k-e-n-r d-t – j-g h-r k-e-t d-t- ------------------------------------ Jeg kjenner det – jeg har kjent det. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Negatiivseid sõnu ei tõlgita emakeelde

Mitut keelt oskavad inimesed tõlgivad lugedes alateadlikult teksti oma emakeelde. See toimub automaatselt; see tähendab, et lugeja ise ei märka seda. Võiks öelda, et aju töötab nagu sünkroontõlk. Kuid ta ei tõlgi kõike! Üks uurimus on tõestanud, et ajul on nö sisemine filter. Filter otsustab, mida tõlkida. Ja tuleb välja, et filter ignoreerib teatud sõnu. Emakeelde ei tõlgita negatiivseid sõnu. Teadlased valisid katse tegemiseks hiina keelt emakeelena rääkivad inimesed. Kõik katsealused rääkisid teise keelena inglise keelt. Katsealused pidid hindama erinevaid ingliskeelseid sõnu. Antud sõnadel oli erinevad tundevarjundid. Seal hulgas oli positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid mõisteid. Aju uuriti, kui katsealused antud sõnu lugesid. Teadlased mõõtsid nende aju aktiivsust. Nii said nad teada, kuidas aju sel ajal töötab. Sõnade tõlkimisel saadetakse ajusse signaale. See näitab, et aju on aktiivne. Samas ei näidanud katsealused üles mingit aktiivusust negatiivsete sõnade puhul. Tõlgiti vaid positiivseid ja neutraalseid sõnu. Veel pole teadlased selgust saanud, miks see nii on. Teoreetiliselt peab aju töötlema kõiki sõnu korraga. Samas võib olla, et filter annab kiirelt sõnadest ülevaate. Sõnu analüüsitakse juba võõrkeeles lugemise ajal. Kui sõna on negatiivne, siis on mälu blokeeritud. See tähendab, et ta ei suuda leida vastavat sõna oma emakeeles. Inimene ei ole sõnadele reageerimise osas nii tundlik. Võib-olla tahab aju neid kaitsta emotsionaalse šoki eest...