Vestmik

et Sisseostud   »   no Handle

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [femtifire]

Handle

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Jeg--i- -jø-e ---pre--ng. Jeg vil kjøpe en preseng. J-g v-l k-ø-e e- p-e-e-g- ------------------------- Jeg vil kjøpe en preseng. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Men ---e-n-e-a----r--yr-. Men ikke noe altfor dyrt. M-n i-k- n-e a-t-o- d-r-. ------------------------- Men ikke noe altfor dyrt. 0
Võib-olla käekott? Ka-skje -----ske? Kanskje en veske? K-n-k-e e- v-s-e- ----------------- Kanskje en veske? 0
Millist värvi te soovite? Hv---en------ -nsker---? Hvilken farge ønsker du? H-i-k-n f-r-e ø-s-e- d-? ------------------------ Hvilken farge ønsker du? 0
Musta, pruuni või valget? Sv--t----u- ---er---it? Svart, brun eller hvit? S-a-t- b-u- e-l-r h-i-? ----------------------- Svart, brun eller hvit? 0
Suurt või väikest? S-or---ler l-t--? Stor eller liten? S-o- e-l-r l-t-n- ----------------- Stor eller liten? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Ka- jeg-få s- p- d-nne? Kan jeg få se på denne? K-n j-g f- s- p- d-n-e- ----------------------- Kan jeg få se på denne? 0
Kas see on nahast? Er-d-t-s-in-? Er det skinn? E- d-t s-i-n- ------------- Er det skinn? 0
Või on ta kunstmaterjalist? E-l---e---e- pl-st / s-nteti--? Eller er det plast / syntetisk? E-l-r e- d-t p-a-t / s-n-e-i-k- ------------------------------- Eller er det plast / syntetisk? 0
Nahast loomulikult. Ski-n,--el---lgelig. Skinn, selvfølgelig. S-i-n- s-l-f-l-e-i-. -------------------- Skinn, selvfølgelig. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D----- meg-- --d-k--lit-t. Det er meget god kvalitet. D-t e- m-g-t g-d k-a-i-e-. -------------------------- Det er meget god kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. O- de-n- -esken--r-vi-kel-- r-melig. Og denne vesken er virkelig rimelig. O- d-n-e v-s-e- e- v-r-e-i- r-m-l-g- ------------------------------------ Og denne vesken er virkelig rimelig. 0
See meeldib mulle. Jeg lik-r-de-. Jeg liker den. J-g l-k-r d-n- -------------- Jeg liker den. 0
Ma võtan selle. Jeg--ar--en. Jeg tar den. J-g t-r d-n- ------------ Jeg tar den. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? K-n--eg-mul----s-b-t-e----? Kan jeg muligens bytte den? K-n j-g m-l-g-n- b-t-e d-n- --------------------------- Kan jeg muligens bytte den? 0
Loomulikult. S------g--ig. Selvfølgelig. S-l-f-l-e-i-. ------------- Selvfølgelig. 0
Me pakime ta kingina ära. Vi--an --k-e d-n inn s-- --es---. Vi kan pakke den inn som preseng. V- k-n p-k-e d-n i-n s-m p-e-e-g- --------------------------------- Vi kan pakke den inn som preseng. 0
Kassa on sealpool. Der --rte -r kasse-. Der borte er kassen. D-r b-r-e e- k-s-e-. -------------------- Der borte er kassen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...