Vestmik

et Tee küsimine   »   no Spørre etter veien

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [førti]

Spørre etter veien

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Vabandage! Unn----d----g)! Unnskyld (meg)! U-n-k-l- (-e-)- --------------- Unnskyld (meg)! 0
Saate te mind aidata? Ka---u---e-pe -e-? Kan du hjelpe meg? K-n d- h-e-p- m-g- ------------------ Kan du hjelpe meg? 0
Kus on siin hea restoran? H-or-f---er -e---n -o---es--u-an- he-? Hvor finner jeg en god restaurant her? H-o- f-n-e- j-g e- g-d r-s-a-r-n- h-r- -------------------------------------- Hvor finner jeg en god restaurant her? 0
Minge vasakule ümber nurga. Gå--il ven-t-e -ed-h-ørn--. Gå til venstre ved hjørnet. G- t-l v-n-t-e v-d h-ø-n-t- --------------------------- Gå til venstre ved hjørnet. 0
Minge seejärel veidi maad otse. Gå -- -t--t--ke-r-t- fr--. Gå så et stykke rett fram. G- s- e- s-y-k- r-t- f-a-. -------------------------- Gå så et stykke rett fram. 0
Minge siis sada meetrit paremale. Gå-s------re----er ----høyr-. Gå så hundre meter til høyre. G- s- h-n-r- m-t-r t-l h-y-e- ----------------------------- Gå så hundre meter til høyre. 0
Te võite ka bussiga minna. D--k-n -g---ta --s-en. Du kan også ta bussen. D- k-n o-s- t- b-s-e-. ---------------------- Du kan også ta bussen. 0
Te võite ka trammiga minna. D--ka- --s---- ----k-n. Du kan også ta trikken. D- k-n o-s- t- t-i-k-n- ----------------------- Du kan også ta trikken. 0
Te võite ka minu järel sõita. Du -an --r--k--re-et-e--m--. Du kan bare kjøre etter meg. D- k-n b-r- k-ø-e e-t-r m-g- ---------------------------- Du kan bare kjøre etter meg. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? H---dan---m--r je- til fot-al-s---ion-t? Hvordan kommer jeg til fotballstadionet? H-o-d-n k-m-e- j-g t-l f-t-a-l-t-d-o-e-? ---------------------------------------- Hvordan kommer jeg til fotballstadionet? 0
Ületage sild! G---ve- ----n. Gå over broen. G- o-e- b-o-n- -------------- Gå over broen. 0
Sõitke läbi tunneli! Kjø--g--nno--tu-n-len. Kjør gjennom tunnelen. K-ø- g-e-n-m t-n-e-e-. ---------------------- Kjør gjennom tunnelen. 0
Sõitke kolmanda foorini. K--r t------ko------i- de- tr-dj- -y-k-ys-e-. Kjør til du kommer til det tredje lyskrysset. K-ø- t-l d- k-m-e- t-l d-t t-e-j- l-s-r-s-e-. --------------------------------------------- Kjør til du kommer til det tredje lyskrysset. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. Ta-s- fø---e -ei-n--i- hø---. Ta så første veien til høyre. T- s- f-r-t- v-i-n t-l h-y-e- ----------------------------- Ta så første veien til høyre. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. K-ø- -e-e--e-----t--ra--v-----t --ste -ry-set. Kjør deretter rett fram ved det neste krysset. K-ø- d-r-t-e- r-t- f-a- v-d d-t n-s-e k-y-s-t- ---------------------------------------------- Kjør deretter rett fram ved det neste krysset. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? U-nsk-l-, h-o--a-----me- -----i---l-p-a-s-n? Unnskyld, hvordan kommer jeg til flyplassen? U-n-k-l-, h-o-d-n k-m-e- j-g t-l f-y-l-s-e-? -------------------------------------------- Unnskyld, hvordan kommer jeg til flyplassen? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. D-t -- -es---u-t-r-T-b-nen. Det er best du tar T-banen. D-t e- b-s- d- t-r T-b-n-n- --------------------------- Det er best du tar T-banen. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. B----k--r ti- -i-----topp. Bare kjør til siste stopp. B-r- k-ø- t-l s-s-e s-o-p- -------------------------- Bare kjør til siste stopp. 0

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!