Vestmik

et Taksos   »   kk In the taxi

38 [kolmkümmend kaheksa]

Taksos

Taksos

38 [отыз сегіз]

38 [otız segiz]

In the taxi

[Taksïde]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Kutsuge palun takso. Т--си ша---ы--з--. Такси шақырыңызшы. Т-к-и ш-қ-р-ң-з-ы- ------------------ Такси шақырыңызшы. 0
Taksï ş--ı-ıñızş-. Taksï şaqırıñızşı. T-k-ï ş-q-r-ñ-z-ı- ------------------ Taksï şaqırıñızşı.
Mis maksab siit rongijaamani? В--за----д--ін ----- -а-ш-? Вокзалға дейін ақысы қанша? В-к-а-ғ- д-й-н а-ы-ы қ-н-а- --------------------------- Вокзалға дейін ақысы қанша? 0
Vok---ğa d-y-- ----ı--anşa? Vokzalğa deyin aqısı qanşa? V-k-a-ğ- d-y-n a-ı-ı q-n-a- --------------------------- Vokzalğa deyin aqısı qanşa?
Mis maksab siit lennujaamani? Әуежай-а --й-н----ша? Әуежайға дейін қанша? Ә-е-а-ғ- д-й-н қ-н-а- --------------------- Әуежайға дейін қанша? 0
Ä------a--ey-n-qa--a? Äwejayğa deyin qanşa? Ä-e-a-ğ- d-y-n q-n-a- --------------------- Äwejayğa deyin qanşa?
Palun otse. Ті-- --р---ері-і-. Тіке жүре беріңіз. Т-к- ж-р- б-р-ң-з- ------------------ Тіке жүре беріңіз. 0
Tike--ü-e b--iñi-. Tike jüre beriñiz. T-k- j-r- b-r-ñ-z- ------------------ Tike jüre beriñiz.
Palun siit paremale. Осы--ерде---ңға бұ--л--ы-ш-. Осы жерден оңға бұрылыңызшы. О-ы ж-р-е- о-ғ- б-р-л-ң-з-ы- ---------------------------- Осы жерден оңға бұрылыңызшы. 0
Osı-j-rden-oñğ----r-lı--zşı. Osı jerden oñğa burılıñızşı. O-ı j-r-e- o-ğ- b-r-l-ñ-z-ı- ---------------------------- Osı jerden oñğa burılıñızşı.
Palun sealt nurgalt vasakule. Ан-у --рыш-ан со-----ұрыл----. Анау бұрыштан солға бұрылыңыз. А-а- б-р-ш-а- с-л-а б-р-л-ң-з- ------------------------------ Анау бұрыштан солға бұрылыңыз. 0
Ana- ---ış--- -o-ğa b--ıl--ız. Anaw burıştan solğa burılıñız. A-a- b-r-ş-a- s-l-a b-r-l-ñ-z- ------------------------------ Anaw burıştan solğa burılıñız.
Mul on kiire. Ме--ас-ғ-спын. Мен асығыспын. М-н а-ы-ы-п-н- -------------- Мен асығыспын. 0
M-n---ığ-s--n. Men asığıspın. M-n a-ı-ı-p-n- -------------- Men asığıspın.
Mul on aega. Мені- уа--т-м-ба-. Менің уақытым бар. М-н-ң у-қ-т-м б-р- ------------------ Менің уақытым бар. 0
Men-- waq--ım bar. Meniñ waqıtım bar. M-n-ñ w-q-t-m b-r- ------------------ Meniñ waqıtım bar.
Sõitke palun aeglasemalt. Ө-і-----,-а-ырын -ү---і-ш-. Өтінемін, ақырын жүріңізші. Ө-і-е-і-, а-ы-ы- ж-р-ң-з-і- --------------------------- Өтінемін, ақырын жүріңізші. 0
Ö-i-em----aq--ı- jüriñizşi. Ötinemin, aqırın jüriñizşi. Ö-i-e-i-, a-ı-ı- j-r-ñ-z-i- --------------------------- Ötinemin, aqırın jüriñizşi.
Peatuge siin, palun. Осы-ж-----тоқт-ңызш-. Осы жерге тоқтаңызшы. О-ы ж-р-е т-қ-а-ы-ш-. --------------------- Осы жерге тоқтаңызшы. 0
O-ı---r----oqt-ñı-ş-. Osı jerge toqtañızşı. O-ı j-r-e t-q-a-ı-ş-. --------------------- Osı jerge toqtañızşı.
Oodake palun üks hetk. С-- к-те--ұр------. Сәл күте тұрыңызшы. С-л к-т- т-р-ң-з-ы- ------------------- Сәл күте тұрыңызшы. 0
S-l-k--e ----ñ-z-ı. Säl küte turıñızşı. S-l k-t- t-r-ñ-z-ı- ------------------- Säl küte turıñızşı.
Ma olen kohe tagasi. Ме- т-- келем--. Мен тез келемін. М-н т-з к-л-м-н- ---------------- Мен тез келемін. 0
Me--tez-k--emin. Men tez kelemin. M-n t-z k-l-m-n- ---------------- Men tez kelemin.
Palun andke mulle kviitung. Ма-ан --к -е--ң-зші. Маған чек беріңізші. М-ғ-н ч-к б-р-ң-з-і- -------------------- Маған чек беріңізші. 0
M--an-çe- --ri----i. Mağan çek beriñizşi. M-ğ-n ç-k b-r-ñ-z-i- -------------------- Mağan çek beriñizşi.
Mul ei ole peenraha. Ме-----сақ --ша--оқ. Менде ұсақ ақша жоқ. М-н-е ұ-а- а-ш- ж-қ- -------------------- Менде ұсақ ақша жоқ. 0
M--d- --aq aq-a -o-. Mende usaq aqşa joq. M-n-e u-a- a-ş- j-q- -------------------- Mende usaq aqşa joq.
Nii sobib, ülejäänu on teile. Дұ-ы-- --лға--н----ңі-ге--лың-з. Дұрыс, қалғанын өзіңізге алыңыз. Д-р-с- қ-л-а-ы- ө-і-і-г- а-ы-ы-. -------------------------------- Дұрыс, қалғанын өзіңізге алыңыз. 0
D-rıs--q--ğa--- --i-iz-e -lıñ--. Durıs, qalğanın öziñizge alıñız. D-r-s- q-l-a-ı- ö-i-i-g- a-ı-ı-. -------------------------------- Durıs, qalğanın öziñizge alıñız.
Viige mind sellele aadressile. Мен- ----ме--н-а--а ----ы--з. Мені осы мекенжайға апарыңыз. М-н- о-ы м-к-н-а-ғ- а-а-ы-ы-. ----------------------------- Мені осы мекенжайға апарыңыз. 0
Me-i---ı--e--n-a-ğ--apa----z. Meni osı mekenjayğa aparıñız. M-n- o-ı m-k-n-a-ğ- a-a-ı-ı-. ----------------------------- Meni osı mekenjayğa aparıñız.
Viige mind mu hotelli. Ме-і қон-қ-ү-і---апа--ң-з. Мені қонақ үйіме апарыңыз. М-н- қ-н-қ ү-і-е а-а-ы-ы-. -------------------------- Мені қонақ үйіме апарыңыз. 0
M-n--qo-a- --ime-a-ar--ız. Meni qonaq üyime aparıñız. M-n- q-n-q ü-i-e a-a-ı-ı-. -------------------------- Meni qonaq üyime aparıñız.
Viige mind randa. Ме---ж--аж-йға-ап--ы-ыз. Мені жағажайға апарыңыз. М-н- ж-ғ-ж-й-а а-а-ы-ы-. ------------------------ Мені жағажайға апарыңыз. 0
M-ni----aja-ğ- apa---ız. Meni jağajayğa aparıñız. M-n- j-ğ-j-y-a a-a-ı-ı-. ------------------------ Meni jağajayğa aparıñız.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelelised geeniused

Enamik inimesi on hea meel, kui nad oskavad üht võõrkeelt. Kuid on ka inimesi, kes enam kui 70 keeled. Nad kõik tekstid ladusalt rääkida ja kirjutada neid õigesti. Võib öelda, siis on inimesed, kes on hüper-polyglots. Mitmekeelsuse nähtus on olnud sajandeid. Paljud aruanded inimesed, kellel on selline Anne on. Kust see võime tuleb on ei ole veel põhjalikult uuritud. Selle kohta on mitmeid teaduslikke teooriaid. Mõned usuvad, mitmekeelsete üksikisikute ajud on struktureeritud erinevalt. See erinevus on eriti nähtav Broca keskus. Kõne on toodetud käesoleva osa aju. Selles valdkonnas rakud on ehitatud erinevalt mitut keelt valdavad inimesed. On võimalik, et nad töötlevad infot paremini tulemusena. Siiski täiendavaid lisauuringuid selle teooria on puudulikud. Ehk mis on otsustav on lihtsalt erakordne motivatsiooni. Lapsed õpivad teiste laste võõrkeele väga kiiresti. See on tingitud asjaolust, et nad tahavad sulanduvad mängides. Nad tahavad saada osa kontserni ja teistega suhtlemiseks. Olles seda öelnud, nende õppe edukus sõltub nende tahtmist lisada. Teine teooria eeldab Aivo asja kasvab õppe kaudu. Seega, mida rohkem õpime, lihtsam õppimine muutub. Keeled, mis sarnanevad üksteisega on ka lihtsam õppida. Nii õpib inimene, kes räägib Taani räägivad Rootsi või Norra kiiresti. Paljud küsimused on siiani vastuseta. Mis on kindlasti, aga on see, et luure ei mängi rolli. Mõned inimesed räägivad mitmeid keeli vaatamata madala luure. Kuid isegi suurima keelelise geenius vajab palju distsipliini. See on veidi lohutav, eks?
Kas sa teadsid?
Vene keel kuulub nende keelte hulka, mis raamatuturgu domineerivad. Vene autorid kirjutasid maailmakirjanduse suurteoseid. Seepärst tõlgitakse väga paljusid raamatuid vene keelest. Aga ka venelased loevad meelsasti, nii et tõlkijatel on alati palju teha. Vene keel on emakeeleks umbes 160 miljonile inimesele. Lisaks räägivad paljud inimesed teistes slaavi riikides vene keelt. Seega on vene keel kõige levinum keel Euroopas. Üle maailma räägib vene keelt umbes 280 miljonit inimest. Idaslaavi keelena on vene keel suguluses ukraina ja valgevene keelega. Vene keele grammatika on üles ehitatud väga süstemaatiliselt. See on eeliseks inimestele, kes meelsasti analüütiliselt ja loogiliselt mõtlevad. Vene keele õppimine tasub end igal juhul ära! Vene keel on väga tähtis keel teaduses, kunstis ja tehnikas. Ja kas poleks tore kõiki neid kuulsaid vene teoseid originaalkeeles lugeda?