Vestmik

et suur – väike   »   kk big – small

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [алпыс сегіз]

68 [alpıs segiz]

big – small

[Ülken – kişkentay]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
suur ja väike үлке--жә-е кі-кент-й үлкен және кішкентай ү-к-н ж-н- к-ш-е-т-й -------------------- үлкен және кішкентай 0
ül-en -ä-------en-ay ülken jäne kişkentay ü-k-n j-n- k-ş-e-t-y -------------------- ülken jäne kişkentay
Elevant on suur. Пі- -лк-н. Піл үлкен. П-л ү-к-н- ---------- Піл үлкен. 0
Pil ül-en. Pil ülken. P-l ü-k-n- ---------- Pil ülken.
Hiir on väike. Т-шқ-н -ішк--та-. Тышқан кішкентай. Т-ш-а- к-ш-е-т-й- ----------------- Тышқан кішкентай. 0
Tı------i-kent--. Tışqan kişkentay. T-ş-a- k-ş-e-t-y- ----------------- Tışqan kişkentay.
pime ja valge қ--аң-ы -ән--жа-ық қараңғы және жарық қ-р-ң-ы ж-н- ж-р-қ ------------------ қараңғы және жарық 0
q--añğı----e-j-rıq qarañğı jäne jarıq q-r-ñ-ı j-n- j-r-q ------------------ qarañğı jäne jarıq
Öö on pime. Түн ---а---. Түн қараңғы. Т-н қ-р-ң-ы- ------------ Түн қараңғы. 0
T-n-q-r----. Tün qarañğı. T-n q-r-ñ-ı- ------------ Tün qarañğı.
Päev on valge. Кү-ді- ж-ры-. Күндіз жарық. К-н-і- ж-р-қ- ------------- Күндіз жарық. 0
K--d-z----ıq. Kündiz jarıq. K-n-i- j-r-q- ------------- Kündiz jarıq.
vana ja noor кә-- ж--е--ас кәрі және жас к-р- ж-н- ж-с ------------- кәрі және жас 0
kä-i ---- jas käri jäne jas k-r- j-n- j-s ------------- käri jäne jas
Meie vanaisa on väga vana. Біз-і---там-з ө-- к-рі. Біздің атамыз өте кәрі. Б-з-і- а-а-ы- ө-е к-р-. ----------------------- Біздің атамыз өте кәрі. 0
B--d-ñ a---ı- --e k---. Bizdiñ atamız öte käri. B-z-i- a-a-ı- ö-e k-r-. ----------------------- Bizdiñ atamız öte käri.
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 70---л б-----о----- болғ--. 70 жыл бұрын ол жас болған. 7- ж-л б-р-н о- ж-с б-л-а-. --------------------------- 70 жыл бұрын ол жас болған. 0
7--j-l bur----l-ja----lğa-. 70 jıl burın ol jas bolğan. 7- j-l b-r-n o- j-s b-l-a-. --------------------------- 70 jıl burın ol jas bolğan.
ilus ja inetu әде-і--әне ұсқы-с-з әдемі және ұсқынсыз ә-е-і ж-н- ұ-қ-н-ы- ------------------- әдемі және ұсқынсыз 0
äd--i j-ne -s-ı-s-z ädemi jäne usqınsız ä-e-i j-n- u-q-n-ı- ------------------- ädemi jäne usqınsız
Liblikas on ilus. Кө-ел-к ә-е--. Көбелек әдемі. К-б-л-к ә-е-і- -------------- Көбелек әдемі. 0
Köbele- ä----. Köbelek ädemi. K-b-l-k ä-e-i- -------------- Köbelek ädemi.
Ämblik on inetu. Ө-м-----ұ-қы-с-з. Өрмекші ұсқынсыз. Ө-м-к-і ұ-қ-н-ы-. ----------------- Өрмекші ұсқынсыз. 0
Ör----i --q-nsı-. Örmekşi usqınsız. Ö-m-k-i u-q-n-ı-. ----------------- Örmekşi usqınsız.
paks ja kõhn се-і- -арық семіз -арық с-м-з --р-қ ----------- семіз -арық 0
s--i- ---ıq semiz -arıq s-m-z --r-q ----------- semiz -arıq
100 kilo kaaluv naine on paks. Сал-а-ы-100--ел--әйел--еміз. Салмағы 100 келі әйел семіз. С-л-а-ы 1-0 к-л- ә-е- с-м-з- ---------------------------- Салмағы 100 келі әйел семіз. 0
S-lmağı-----k-l--ä--l se-iz. Salmağı 100 keli äyel semiz. S-l-a-ı 1-0 k-l- ä-e- s-m-z- ---------------------------- Salmağı 100 keli äyel semiz.
50 kilo kaaluv mees on kõhn. С-лмағы--0 --ло--ам- ер--к-а---. Салмағы 50 килограмм еркек арық. С-л-а-ы 5- к-л-г-а-м е-к-к а-ы-. -------------------------------- Салмағы 50 килограмм еркек арық. 0
S-lm-ğ-----k-l----mm---k-- a-ıq. Salmağı 50 kïlogramm erkek arıq. S-l-a-ı 5- k-l-g-a-m e-k-k a-ı-. -------------------------------- Salmağı 50 kïlogramm erkek arıq.
kallis ja odav қ---а- ж-не---зан қымбат және арзан қ-м-а- ж-н- а-з-н ----------------- қымбат және арзан 0
qım----j-ne ar--n qımbat jäne arzan q-m-a- j-n- a-z-n ----------------- qımbat jäne arzan
Auto on kallis. М---на--ымб--. Машина қымбат. М-ш-н- қ-м-а-. -------------- Машина қымбат. 0
Ma-ïn--q---a-. Maşïna qımbat. M-ş-n- q-m-a-. -------------- Maşïna qımbat.
Ajaleht on odav. Г-зет--рз--. Газет арзан. Г-з-т а-з-н- ------------ Газет арзан. 0
Ga--- a--a-. Gazet arzan. G-z-t a-z-n- ------------ Gazet arzan.

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...