Vestmik

et Sidesõnad 1   »   kk Conjunctions 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [тоқсан төрт]

94 [toqsan tört]

Conjunctions 1

[Jalğawlıqtar 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Жа-б-р -о-т---нш---кү---тұ-. Жаңбыр тоқтағанша, күте тұр. Ж-ң-ы- т-қ-а-а-ш-, к-т- т-р- ---------------------------- Жаңбыр тоқтағанша, күте тұр. 0
Ja--------tağ--şa--küte----. Jañbır toqtağanşa, küte tur. J-ñ-ı- t-q-a-a-ş-, k-t- t-r- ---------------------------- Jañbır toqtağanşa, küte tur.
Oota kuni ma valmis olen. Мен ----- бо--ан-а,-күте тұр. Мен дайын болғанша, күте тұр. М-н д-й-н б-л-а-ш-, к-т- т-р- ----------------------------- Мен дайын болғанша, күте тұр. 0
M-n--a--n -olğa--a----t- t--. Men dayın bolğanşa, küte tur. M-n d-y-n b-l-a-ş-, k-t- t-r- ----------------------------- Men dayın bolğanşa, küte tur.
Oota kuni ta tagasi tuleb. О- --ал--нша---ү-- т--. Ол оралғанша, күте тұр. О- о-а-ғ-н-а- к-т- т-р- ----------------------- Ол оралғанша, күте тұр. 0
O---ralğ-n-a----te--u-. Ol oralğanşa, küte tur. O- o-a-ğ-n-a- k-t- t-r- ----------------------- Ol oralğanşa, küte tur.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. М-н--ша-ы- -епке---,-күт-мі-. Мен, шашым кепкенше, күтемін. М-н- ш-ш-м к-п-е-ш-, к-т-м-н- ----------------------------- Мен, шашым кепкенше, күтемін. 0
M--- ş-şı------e--e--k-te-i-. Men, şaşım kepkenşe, kütemin. M-n- ş-ş-m k-p-e-ş-, k-t-m-n- ----------------------------- Men, şaşım kepkenşe, kütemin.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. М--, -ил-м аяқтал--нш-- кү-ем--. Мен, фильм аяқталғанша, күтемін. М-н- ф-л-м а-қ-а-ғ-н-а- к-т-м-н- -------------------------------- Мен, фильм аяқталғанша, күтемін. 0
M-n- f-lm--y-q-alğ--ş-,--üt-min. Men, fïlm ayaqtalğanşa, kütemin. M-n- f-l- a-a-t-l-a-ş-, k-t-m-n- -------------------------------- Men, fïlm ayaqtalğanşa, kütemin.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. М----жас-л ---ғанша---үт-мін. Мен, жасыл жанғанша, күтемін. М-н- ж-с-л ж-н-а-ш-, к-т-м-н- ----------------------------- Мен, жасыл жанғанша, күтемін. 0
M--------- j---anş-,-----m--. Men, jasıl janğanşa, kütemin. M-n- j-s-l j-n-a-ş-, k-t-m-n- ----------------------------- Men, jasıl janğanşa, kütemin.
Millal sa puhkusele sõidad? Сен д-малыс-а-қ---н---р-с--? Сен демалысқа қашан барасың? С-н д-м-л-с-а қ-ш-н б-р-с-ң- ---------------------------- Сен демалысқа қашан барасың? 0
Se--d--al-sqa-q-ş-n -a-a-ı-? Sen demalısqa qaşan barasıñ? S-n d-m-l-s-a q-ş-n b-r-s-ñ- ---------------------------- Sen demalısqa qaşan barasıñ?
Veel enne suvevaheaga? Ж---ы---м-л--қ---ейін-б-? Жазғы демалысқа дейін бе? Ж-з-ы д-м-л-с-а д-й-н б-? ------------------------- Жазғы демалысқа дейін бе? 0
Jazğı-d-malı----d-y-- b-? Jazğı demalısqa deyin be? J-z-ı d-m-l-s-a d-y-n b-? ------------------------- Jazğı demalısqa deyin be?
Jah, enne suvevaheaja algust. И----азғ----м-----б---а--анға -ейі-. Ия, жазғы демалыс басталғанға дейін. И-, ж-з-ы д-м-л-с б-с-а-ғ-н-а д-й-н- ------------------------------------ Ия, жазғы демалыс басталғанға дейін. 0
Ï-a--j---ı -e---ı- --s--l--n-a-d---n. Ïya, jazğı demalıs bastalğanğa deyin. Ï-a- j-z-ı d-m-l-s b-s-a-ğ-n-a d-y-n- ------------------------------------- Ïya, jazğı demalıs bastalğanğa deyin.
Paranda katus enne, kui talv algab. Қ---т-с-ей --р--, шатырды жөн-е. Қыс түспей тұрып, шатырды жөнде. Қ-с т-с-е- т-р-п- ш-т-р-ы ж-н-е- -------------------------------- Қыс түспей тұрып, шатырды жөнде. 0
Qı- tüs-e--t--ıp,---t-rd---ö-de. Qıs tüspey turıp, şatırdı jönde. Q-s t-s-e- t-r-p- ş-t-r-ı j-n-e- -------------------------------- Qıs tüspey turıp, şatırdı jönde.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Даст--ха--а -ты-ар -лд-нд-, қо-ың-- жу. Дастарханға отырар алдында, қолыңды жу. Д-с-а-х-н-а о-ы-а- а-д-н-а- қ-л-ң-ы ж-. --------------------------------------- Дастарханға отырар алдында, қолыңды жу. 0
Dast--xa----o--r-r-ald----, -o---dı -w. Dastarxanğa otırar aldında, qolıñdı jw. D-s-a-x-n-a o-ı-a- a-d-n-a- q-l-ñ-ı j-. --------------------------------------- Dastarxanğa otırar aldında, qolıñdı jw.
Sulge aken enne, kui välja lähed. Ү--ен ---ар--л-ында- ---е-е-і--ап. Үйден шығар алдында, терезені жап. Ү-д-н ш-ғ-р а-д-н-а- т-р-з-н- ж-п- ---------------------------------- Үйден шығар алдында, терезені жап. 0
Üy-e----ğar-a-----a--t-r-z-n---a-. Üyden şığar aldında, terezeni jap. Ü-d-n ş-ğ-r a-d-n-a- t-r-z-n- j-p- ---------------------------------- Üyden şığar aldında, terezeni jap.
Millal sa koju tuled? Сен --г--қа-ан ке----ң? Сен үйге қашан келесің? С-н ү-г- қ-ш-н к-л-с-ң- ----------------------- Сен үйге қашан келесің? 0
Sen -yge---şa--k-l-s-ñ? Sen üyge qaşan kelesiñ? S-n ü-g- q-ş-n k-l-s-ñ- ----------------------- Sen üyge qaşan kelesiñ?
Peale tunde? С-бақ-ан---йін б-? Сабақтан кейін бе? С-б-қ-а- к-й-н б-? ------------------ Сабақтан кейін бе? 0
Sa--q-a- ---i- be? Sabaqtan keyin be? S-b-q-a- k-y-n b-? ------------------ Sabaqtan keyin be?
Jah, peale tundide lõppu. И-- --бақ-б--к-н--оң. Ия, сабақ біткен соң. И-, с-б-қ б-т-е- с-ң- --------------------- Ия, сабақ біткен соң. 0
Ï--- sa--- bitke-----. Ïya, sabaq bitken soñ. Ï-a- s-b-q b-t-e- s-ñ- ---------------------- Ïya, sabaq bitken soñ.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. О-ыс-оқ-ғ---о-ғ-н-ан -ейін- о- -а-т---ж-м-- -с--й алм--ы. Оқыс оқиға болғаннан кейін, ол қайтып жұмыс істей алмады. О-ы- о-и-а б-л-а-н-н к-й-н- о- қ-й-ы- ж-м-с і-т-й а-м-д-. --------------------------------------------------------- Оқыс оқиға болғаннан кейін, ол қайтып жұмыс істей алмады. 0
O--s-o-ïğa b-lğ-nn-n k----------a-t---ju-ıs-i---y al--dı. Oqıs oqïğa bolğannan keyin, ol qaytıp jumıs istey almadı. O-ı- o-ï-a b-l-a-n-n k-y-n- o- q-y-ı- j-m-s i-t-y a-m-d-. --------------------------------------------------------- Oqıs oqïğa bolğannan keyin, ol qaytıp jumıs istey almadı.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Ж-мы----н ----ы--ан--- кей--- ------ри---а-ке-----а-д-. Жұмысынан айырылғаннан кейін, ол Америкаға кетіп қалды. Ж-м-с-н-н а-ы-ы-ғ-н-а- к-й-н- о- А-е-и-а-а к-т-п қ-л-ы- ------------------------------------------------------- Жұмысынан айырылғаннан кейін, ол Америкаға кетіп қалды. 0
Ju--sı-an--yı--l-ann-n ---in,--l ---r----- ke--p---ld-. Jumısınan ayırılğannan keyin, ol Amerïkağa ketip qaldı. J-m-s-n-n a-ı-ı-ğ-n-a- k-y-n- o- A-e-ï-a-a k-t-p q-l-ı- ------------------------------------------------------- Jumısınan ayırılğannan keyin, ol Amerïkağa ketip qaldı.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. А--р-ка----етк-нне--к-й--- -л -ай---ке---. Америкаға кеткеннен кейін, ол байып кетті. А-е-и-а-а к-т-е-н-н к-й-н- о- б-й-п к-т-і- ------------------------------------------ Америкаға кеткеннен кейін, ол байып кетті. 0
A---ï------etkenne- --y--, ol bayı--ke--i. Amerïkağa ketkennen keyin, ol bayıp ketti. A-e-ï-a-a k-t-e-n-n k-y-n- o- b-y-p k-t-i- ------------------------------------------ Amerïkağa ketkennen keyin, ol bayıp ketti.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...