Vestmik

et Sidesõnad 1   »   kn ಸಂಬಂಧಾವ್ಯಯಗಳು ೧

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

೯೪ [ತೊಂಬತ್ತನಾಲ್ಕು]

94 [Tombattanālku]

ಸಂಬಂಧಾವ್ಯಯಗಳು ೧

[sambandhāvyayagaḷu 1.]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kannada Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. ಮಳ--ನಿ-್ಲು-ವರೆಗೆ ಕಾಯಿ. ಮಳ- ನ-ಲ-ಲ-ವವರ-ಗ- ಕ-ಯ-. ಮ-ೆ ನ-ಲ-ಲ-ವ-ರ-ಗ- ಕ-ಯ-. ---------------------- ಮಳೆ ನಿಲ್ಲುವವರೆಗೆ ಕಾಯಿ. 0
Ma-e--i--u-a-ar-----āyi. Maḷe nilluvavarege kāyi. M-ḷ- n-l-u-a-a-e-e k-y-. ------------------------ Maḷe nilluvavarege kāyi.
Oota kuni ma valmis olen. ನಾ-ು ತಯ--ಾ----ರೆಗೆ-ಕಾ--. ನ-ನ- ತಯ-ರ-ಗ-ವವರ-ಗ- ಕ-ಯ-. ನ-ನ- ತ-ಾ-ಾ-ು-ವ-ೆ-ೆ ಕ-ಯ-. ------------------------ ನಾನು ತಯಾರಾಗುವವರೆಗೆ ಕಾಯಿ. 0
N----t--ārā-uvav----e k--i. Nānu tayārāguvavarege kāyi. N-n- t-y-r-g-v-v-r-g- k-y-. --------------------------- Nānu tayārāguvavarege kāyi.
Oota kuni ta tagasi tuleb. ಅ-----ಿಂ----ಗ-----ವವರೆಗೆ-ಕ-ಯಿ. ಅವನ- ಹ--ತ-ರ-ಗ- ಬರ-ವವರ-ಗ- ಕ-ಯ-. ಅ-ನ- ಹ-ಂ-ಿ-ು-ಿ ಬ-ು-ವ-ೆ-ೆ ಕ-ಯ-. ------------------------------ ಅವನು ಹಿಂತಿರುಗಿ ಬರುವವರೆಗೆ ಕಾಯಿ. 0
A---u-hi-t--ugi-----v----ege--āyi. Avanu hintirugi baruvavarege kāyi. A-a-u h-n-i-u-i b-r-v-v-r-g- k-y-. ---------------------------------- Avanu hintirugi baruvavarege kāyi.
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. ನ--ನ ಕ-ದಲ---ಣಗ--ವ-ೆಗೆ-ಕ----್ತೇ-ೆ. ನನ-ನ ಕ-ದಲ- ಒಣಗ-ವವರ-ಗ- ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. ನ-್- ಕ-ದ-ು ಒ-ಗ-ವ-ರ-ಗ- ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. --------------------------------- ನನ್ನ ಕೂದಲು ಒಣಗುವವರೆಗೆ ಕಾಯುತ್ತೇನೆ. 0
Nanna kūda-- -ṇ-guvav-r-g- -āy-t-ēne. Nanna kūdalu oṇaguvavarege kāyuttēne. N-n-a k-d-l- o-a-u-a-a-e-e k-y-t-ē-e- ------------------------------------- Nanna kūdalu oṇaguvavarege kāyuttēne.
Ma ootan kuni film ära lõpeb. ಚ-ತ-ರ ಮ-ಗ---ವವ---ೆ ಕ--ುತ್ತ--ೆ. ಚ-ತ-ರ ಮ-ಗ-ಯ-ವವರ-ಗ- ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. ಚ-ತ-ರ ಮ-ಗ-ಯ-ವ-ರ-ಗ- ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. ------------------------------ ಚಿತ್ರ ಮುಗಿಯುವವರೆಗೆ ಕಾಯುತ್ತೇನೆ. 0
C-tr- mu--y---v-r-g- k---t-ē--. Citra mugiyuvavarege kāyuttēne. C-t-a m-g-y-v-v-r-g- k-y-t-ē-e- ------------------------------- Citra mugiyuvavarege kāyuttēne.
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. ನಾ-- ಟ್-ಾಫಿಕ- ಲ--್ ಹ-----ಆ-ು--ತನ- -ಾ-ುತ್---ೆ. ನ-ನ- ಟ-ರ-ಫ-ಕ- ಲ-ಟ- ಹಸ-ರ- ಆಗ-ವ ತನಕ ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. ನ-ನ- ಟ-ರ-ಫ-ಕ- ಲ-ಟ- ಹ-ಿ-ು ಆ-ು- ತ-ಕ ಕ-ಯ-ತ-ತ-ನ-. --------------------------------------------- ನಾನು ಟ್ರಾಫಿಕ್ ಲೈಟ್ ಹಸಿರು ಆಗುವ ತನಕ ಕಾಯುತ್ತೇನೆ. 0
Nānu--r---i--l-iṭ -a-iru -gu---t-nak--k--uttēne. Nānu ṭrāphik laiṭ hasiru āguva tanaka kāyuttēne. N-n- ṭ-ā-h-k l-i- h-s-r- ā-u-a t-n-k- k-y-t-ē-e- ------------------------------------------------ Nānu ṭrāphik laiṭ hasiru āguva tanaka kāyuttēne.
Millal sa puhkusele sõidad? ನ--ು-ಯಾ-ಾಗ ರ--ಯಲ್-ಿ-ಹೋ-ುತ----? ನ-ನ- ಯ-ವ-ಗ ರಜ-ಯಲ-ಲ- ಹ-ಗ-ತ-ತ-ಯ? ನ-ನ- ಯ-ವ-ಗ ರ-ೆ-ಲ-ಲ- ಹ-ಗ-ತ-ತ-ಯ- ------------------------------ ನೀನು ಯಾವಾಗ ರಜೆಯಲ್ಲಿ ಹೋಗುತ್ತೀಯ? 0
N-n- yā-ā-a-raj----li -ō-----ya? Nīnu yāvāga rajeyalli hōguttīya? N-n- y-v-g- r-j-y-l-i h-g-t-ī-a- -------------------------------- Nīnu yāvāga rajeyalli hōguttīya?
Veel enne suvevaheaga? ಬೇ---ೆ--ಜೆಗಳ---ಂ-ೆ----ೋ---್ತೀ-? ಬ-ಸ-ಗ- ರಜ-ಗಳ ಮ--ಚ-ಯ- ಹ-ಗ-ತ-ತ-ಯ? ಬ-ಸ-ಗ- ರ-ೆ-ಳ ಮ-ಂ-ೆ-ೆ ಹ-ಗ-ತ-ತ-ಯ- ------------------------------- ಬೇಸಿಗೆ ರಜೆಗಳ ಮುಂಚೆಯೆ ಹೋಗುತ್ತೀಯ? 0
B---g----j-g--a --n̄-ey- -ō-u---y-? Bēsige rajegaḷa mun-ceye hōguttīya? B-s-g- r-j-g-ḷ- m-n-c-y- h-g-t-ī-a- ----------------------------------- Bēsige rajegaḷa mun̄ceye hōguttīya?
Jah, enne suvevaheaja algust. ಹ-ದು,-ಬ-ಸಿ-ೆ ರ-- ಪ್---ಂಭ ಅ--ವುದ--ಕೆ-ಮುಂ-ೆ ಹೋಗ----ೇ--. ಹ-ದ-, ಬ-ಸ-ಗ- ರಜ- ಪ-ರ-ರ-ಭ ಅಗ-ವ-ದಕ-ಕ- ಮ--ಚ- ಹ-ಗ-ತ-ತ-ನ-. ಹ-ದ-, ಬ-ಸ-ಗ- ರ-ೆ ಪ-ರ-ರ-ಭ ಅ-ು-ು-ಕ-ಕ- ಮ-ಂ-ೆ ಹ-ಗ-ತ-ತ-ನ-. ----------------------------------------------------- ಹೌದು, ಬೇಸಿಗೆ ರಜೆ ಪ್ರಾರಂಭ ಅಗುವುದಕ್ಕೆ ಮುಂಚೆ ಹೋಗುತ್ತೇನೆ. 0
Haudu, b----- r-je prā--m-ha-a---u-akk- --n̄-e-h-----ē--. Haudu, bēsige raje prārambha aguvudakke mun-ce hōguttēne. H-u-u- b-s-g- r-j- p-ā-a-b-a a-u-u-a-k- m-n-c- h-g-t-ē-e- --------------------------------------------------------- Haudu, bēsige raje prārambha aguvudakke mun̄ce hōguttēne.
Paranda katus enne, kui talv algab. ಚ--ಗಾ--ಪ-ರ-ರಂಭ--ಗು--ದಕ್----ುಂಚ---ಾ-----್----ುರಸ್ತ--ಮಾಡ-. ಚಳ-ಗ-ಲ ಪ-ರ-ರ-ಭ ಅಗ-ವ-ದಕ-ಕ- ಮ--ಚ- ಛ-ವಣ-ಯನ-ನ- ದ-ರಸ-ತ- ಮ-ಡ-. ಚ-ಿ-ಾ- ಪ-ರ-ರ-ಭ ಅ-ು-ು-ಕ-ಕ- ಮ-ಂ-ೆ ಛ-ವ-ಿ-ನ-ನ- ದ-ರ-್-ಿ ಮ-ಡ-. -------------------------------------------------------- ಚಳಿಗಾಲ ಪ್ರಾರಂಭ ಅಗುವುದಕ್ಕೆ ಮುಂಚೆ ಛಾವಣಿಯನ್ನು ದುರಸ್ತಿ ಮಾಡು. 0
C-ḷig--a -rār----a a-uvu-akk- m--̄---ch-vaṇi-a--u-d-r---i---ḍ-. Caḷigāla prārambha aguvudakke mun-ce chāvaṇiyannu durasti māḍu. C-ḷ-g-l- p-ā-a-b-a a-u-u-a-k- m-n-c- c-ā-a-i-a-n- d-r-s-i m-ḍ-. --------------------------------------------------------------- Caḷigāla prārambha aguvudakke mun̄ce chāvaṇiyannu durasti māḍu.
Pese oma käed enne, kui lauda istud. ಊಟ--ಕ- --ಳಿ--ಕೊಳ್-ು- ----- ಕ---ನ್ನ- ತ--ೆ---ೊ. ಊಟಕ-ಕ- ಕ-ಳ-ತ-ಕ-ಳ-ಳ-ವ ಮ--ಚ- ಕ-ಗಳನ-ನ- ತ-ಳ-ದ-ಕ-. ಊ-ಕ-ಕ- ಕ-ಳ-ತ-ಕ-ಳ-ಳ-ವ ಮ-ಂ-ೆ ಕ-ಗ-ನ-ನ- ತ-ಳ-ದ-ಕ-. --------------------------------------------- ಊಟಕ್ಕೆ ಕುಳಿತುಕೊಳ್ಳುವ ಮುಂಚೆ ಕೈಗಳನ್ನು ತೊಳೆದುಕೊ. 0
Ūṭak-e--uḷituko--uv--mun̄-e kaig-ḷ--n------duk-. Ūṭakke kuḷitukoḷḷuva mun-ce kaigaḷannu toḷeduko. Ū-a-k- k-ḷ-t-k-ḷ-u-a m-n-c- k-i-a-a-n- t-ḷ-d-k-. ------------------------------------------------ Ūṭakke kuḷitukoḷḷuva mun̄ce kaigaḷannu toḷeduko.
Sulge aken enne, kui välja lähed. ಹ-ರ---ಹ-ಗ-ವ --ಂಚೆ--ಿ----ಳನ-ನು ಮ---ಚು. ಹ-ರಗ- ಹ-ಗ-ವ ಮ--ಚ- ಕ-ಟಕ-ಗಳನ-ನ- ಮ-ಚ-ಚ-. ಹ-ರ-ೆ ಹ-ಗ-ವ ಮ-ಂ-ೆ ಕ-ಟ-ಿ-ಳ-್-ು ಮ-ಚ-ಚ-. ------------------------------------- ಹೊರಗೆ ಹೋಗುವ ಮುಂಚೆ ಕಿಟಕಿಗಳನ್ನು ಮುಚ್ಚು. 0
H----e-h-g-v- --n̄-- -i-a-iga-a-nu-mu-c-. Horage hōguva mun-ce kiṭakigaḷannu muccu. H-r-g- h-g-v- m-n-c- k-ṭ-k-g-ḷ-n-u m-c-u- ----------------------------------------- Horage hōguva mun̄ce kiṭakigaḷannu muccu.
Millal sa koju tuled? ಮ-ೆ-ೆ--ಾವ-ಗ ಹಿ-ದಿರ--ುತ್ತ-ಯ? ಮನ-ಗ- ಯ-ವ-ಗ ಹ--ದ-ರ-ಗ-ತ-ತ-ಯ? ಮ-ೆ-ೆ ಯ-ವ-ಗ ಹ-ಂ-ಿ-ು-ು-್-ೀ-? --------------------------- ಮನೆಗೆ ಯಾವಾಗ ಹಿಂದಿರುಗುತ್ತೀಯ? 0
M--ege y-v-g---ind-r---t---a? Manege yāvāga hindiruguttīya? M-n-g- y-v-g- h-n-i-u-u-t-y-? ----------------------------- Manege yāvāga hindiruguttīya?
Peale tunde? ಪ---- ನಂ---ೇ? ಪ-ಠಗಳ ನ-ತರವ-? ಪ-ಠ-ಳ ನ-ತ-ವ-? ------------- ಪಾಠಗಳ ನಂತರವೇ? 0
P-ṭ-a-a-- n-nta-a--? Pāṭhagaḷa nantaravē? P-ṭ-a-a-a n-n-a-a-ē- -------------------- Pāṭhagaḷa nantaravē?
Jah, peale tundide lõppu. ಹ--ು- ಪಾ-ಗ-ು----ಿ- -ಂ--. ಹ-ದ-, ಪ-ಠಗಳ- ಮ-ಗ-ದ ನ-ತರ. ಹ-ದ-, ಪ-ಠ-ಳ- ಮ-ಗ-ದ ನ-ತ-. ------------------------ ಹೌದು, ಪಾಠಗಳು ಮುಗಿದ ನಂತರ. 0
Ha-----p--h---ḷu --gi-a-nanta-a. Haudu, pāṭhagaḷu mugida nantara. H-u-u- p-ṭ-a-a-u m-g-d- n-n-a-a- -------------------------------- Haudu, pāṭhagaḷu mugida nantara.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. ಅ-ನ-ಗ- -ಪ-----ದ -ಂತ- -ವನಿ-ೆ-ಕ--ಸ ---ಲು--ಗಲ-ಲ್ಲ. ಅವನ-ಗ- ಅಪಘ-ತ ಆದ ನ-ತರ ಅವನ-ಗ- ಕ-ಲಸ ಮ-ಡಲ- ಆಗಲ-ಲ-ಲ. ಅ-ನ-ಗ- ಅ-ಘ-ತ ಆ- ನ-ತ- ಅ-ನ-ಗ- ಕ-ಲ- ಮ-ಡ-ು ಆ-ಲ-ಲ-ಲ- ----------------------------------------------- ಅವನಿಗೆ ಅಪಘಾತ ಆದ ನಂತರ ಅವನಿಗೆ ಕೆಲಸ ಮಾಡಲು ಆಗಲಿಲ್ಲ. 0
Ava---- ap-ghā---ād- n--ta-a a-anig- -e-a-----ḍalu ---li-l-. Avanige apaghāta āda nantara avanige kelasa māḍalu āgalilla. A-a-i-e a-a-h-t- ā-a n-n-a-a a-a-i-e k-l-s- m-ḍ-l- ā-a-i-l-. ------------------------------------------------------------ Avanige apaghāta āda nantara avanige kelasa māḍalu āgalilla.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. ಅ-ನ ಕೆ----ೋದ ಮ-ಲ--ಅವನು-ಅಮೇ----ಗೆ -ೋ-. ಅವನ ಕ-ಲಸ ಹ-ದ ಮ-ಲ- ಅವನ- ಅಮ-ರ-ಕ-ಗ- ಹ-ದ. ಅ-ನ ಕ-ಲ- ಹ-ದ ಮ-ಲ- ಅ-ನ- ಅ-ೇ-ಿ-ಾ-ೆ ಹ-ದ- ------------------------------------- ಅವನ ಕೆಲಸ ಹೋದ ಮೇಲೆ ಅವನು ಅಮೇರಿಕಾಗೆ ಹೋದ. 0
A-an--ke---a hōd--mēle----nu-a--r---ge-----. Avana kelasa hōda mēle avanu amērikāge hōda. A-a-a k-l-s- h-d- m-l- a-a-u a-ē-i-ā-e h-d-. -------------------------------------------- Avana kelasa hōda mēle avanu amērikāge hōda.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. ಅಮ-ರಿ---ೆ ಹೋದ-ನಂ-ರ----ು-ಹಣ-ಂ--ಾ-. ಅಮ-ರ-ಕ-ಗ- ಹ-ದ ನ-ತರ ಅವನ- ಹಣವ-ತನ-ದ. ಅ-ೇ-ಿ-ಾ-ೆ ಹ-ದ ನ-ತ- ಅ-ನ- ಹ-ವ-ತ-ಾ-. --------------------------------- ಅಮೇರಿಕಾಗೆ ಹೋದ ನಂತರ ಅವನು ಹಣವಂತನಾದ. 0
Amēri-āg--hōda-n---a-a -v--u--a-av---anād-. Amērikāge hōda nantara avanu haṇavantanāda. A-ē-i-ā-e h-d- n-n-a-a a-a-u h-ṇ-v-n-a-ā-a- ------------------------------------------- Amērikāge hōda nantara avanu haṇavantanāda.

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...