ت--کی به--ساف-ت --رو-؟
تو کی به مسافرت می-روی؟
-و ک- ب- م-ا-ر- م--و-؟-
-------------------------
تو کی به مسافرت میروی؟ 0 to k-y--e m-sâferat-mir---?to key be mosâferat miravi?t- k-y b- m-s-f-r-t m-r-v-?---------------------------to key be mosâferat miravi?
--ل -- ---که--ر-----ب--ی--،--ست ه-یت-را --و--
قبل از اینکه سر میز بنشینی، دست هایت را بشوی.
-ب- ا- ا-ن-ه س- م-ز ب-ش-ن-، د-ت ه-ی- ر- ب-و-.-
-----------------------------------------------
قبل از اینکه سر میز بنشینی، دست هایت را بشوی. 0 p-sh az-â-ke --r- m-z b-n-shi----d-s-----at -â b--h--e.pish az ânke sare miz beneshini, dast-hâyat râ beshuye.p-s- a- â-k- s-r- m-z b-n-s-i-i- d-s---â-a- r- b-s-u-e--------------------------------------------------------pish az ânke sare miz beneshini, dast-hâyat râ beshuye.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Pese oma käed enne, kui lauda istud.
قبل از اینکه سر میز بنشینی، دست هایت را بشوی.
pish az ânke sare miz beneshini, dast-hâyat râ beshuye.
-ی -- خا---می-آیی-
کی به خانه می-آیی؟
-ی ب- خ-ن- م--ی-؟-
--------------------
کی به خانه میآیی؟ 0 k-- b---hâne -i---e-?key be khâne mi-âyee?k-y b- k-â-e m---y-e----------------------key be khâne mi-âyee?
بعد ---ک-اس؟
بعد از کلاس؟
-ع- ا- ک-ا-؟-
--------------
بعد از کلاس؟ 0 ba- az kel--e-dar-?bad az kelâse dars?b-d a- k-l-s- d-r-?-------------------bad az kelâse dars?
ب-ه،---د-ا--این-- ---س-تم-م -د.
بله، بعد از اینکه کلاس تمام شد.
-ل-، ب-د ا- ا-ن-ه ک-ا- ت-ا- ش-.-
---------------------------------
بله، بعد از اینکه کلاس تمام شد. 0 ba-e, bad-a-----k- k----e d-r- ---â--shod.bale, bad az in ke kelâse dars tamâm shod.b-l-, b-d a- i- k- k-l-s- d-r- t-m-m s-o-.------------------------------------------bale, bad az in ke kelâse dars tamâm shod.
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
--د ------که-او -م--) ت--دف---- ---- --وانست-ک-- -ند.
بعد از اینکه او (مرد) تصادف کرد دیگر نتوانست کار کند.
-ع- ا- ا-ن-ه ا- (-ر-) ت-ا-ف ک-د د-گ- ن-و-ن-ت ک-ر ک-د-
-------------------------------------------------------
بعد از اینکه او (مرد) تصادف کرد دیگر نتوانست کار کند. 0 b---az i- ke--o t-s------ar- d-g-r na---ân-st---r-k--a-.bad az in ke oo tasâdof kard digar natavânest kâr konad.b-d a- i- k- o- t-s-d-f k-r- d-g-r n-t-v-n-s- k-r k-n-d---------------------------------------------------------bad az in ke oo tasâdof kard digar natavânest kâr konad.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
بعد از اینکه او (مرد) تصادف کرد دیگر نتوانست کار کند.
bad az in ke oo tasâdof kard digar natavânest kâr konad.
После несчастного случая он больше не мог работать.
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
ب-د-ا- ا---- -و --ر---ک-رش------ دس- --- به -مری---ر---
بعد از اینکه او (مرد) کارش را از دست داد به آمریکا رفت.
-ع- ا- ا-ن-ه ا- (-ر-) ک-ر- ر- ا- د-ت د-د ب- آ-ر-ک- ر-ت-
---------------------------------------------------------
بعد از اینکه او (مرد) کارش را از دست داد به آمریکا رفت. 0 bad-az-in-k- -o k--ash-râ--z --s- --- -e -m-ikâ-raft.bad az in ke oo kârash râ az dast dâd be âmrikâ raft.b-d a- i- k- o- k-r-s- r- a- d-s- d-d b- â-r-k- r-f-.-----------------------------------------------------bad az in ke oo kârash râ az dast dâd be âmrikâ raft.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse.
بعد از اینکه او (مرد) کارش را از دست داد به آمریکا رفت.
bad az in ke oo kârash râ az dast dâd be âmrikâ raft.
После того, как он потерял работу, он поехал в Америку.
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
-عد ا- ا---- او-----)-ب--آمر-ک--ر-- ثروت-ند ش--
بعد از اینکه او (مرد) به آمریکا رفت ثروتمند شد.
-ع- ا- ا-ن-ه ا- (-ر-) ب- آ-ر-ک- ر-ت ث-و-م-د ش-.-
-------------------------------------------------
بعد از اینکه او (مرد) به آمریکا رفت ثروتمند شد. 0 b---a---n ke -o -e -mr----raf------atmand-s--d.bad az in ke oo be âmrikâ raft servatmand shod.b-d a- i- k- o- b- â-r-k- r-f- s-r-a-m-n- s-o-.-----------------------------------------------bad az in ke oo be âmrikâ raft servatmand shod.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks.
Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks.
Paljud inimesed õpivad võõrkeeli.
Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli.
Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga.
Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena.
Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled.
Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub.
Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused.
Täiskasvanutel käib see teistmoodi.
Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida.
Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit.
Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda.
Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased.
Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada.
Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida.
Näiteks võib koostada nimekirja.
Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused.
Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema.
Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused.
Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust.
See aitab keeli üksteisest eristada.
Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti.
Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt.
Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema!
Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega.
Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti.
Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega.
Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...