Π-ι- -ο---λ-καί-ι;
Πριν το καλοκαίρι;
Π-ι- τ- κ-λ-κ-ί-ι-
------------------
Πριν το καλοκαίρι; 0 P----t---aloka-ri?Prin to kalokaíri?P-i- t- k-l-k-í-i-------------------Prin to kalokaíri?
Ε----ε-α-- -η σκ--- ---ν-μ-ε------ι--ν--.
Επισκεύασε τη σκεπή πριν μπει ο χειμώνας.
Ε-ι-κ-ύ-σ- τ- σ-ε-ή π-ι- μ-ε- ο χ-ι-ώ-α-.
-----------------------------------------
Επισκεύασε τη σκεπή πριν μπει ο χειμώνας. 0 Epi-k-ú--e tē s-epḗ--rin-mpei-o-c--i-ṓn--.Episkeúase tē skepḗ prin mpei o cheimṓnas.E-i-k-ú-s- t- s-e-ḗ p-i- m-e- o c-e-m-n-s-------------------------------------------Episkeúase tē skepḗ prin mpei o cheimṓnas.
Π---- τ- -έ--α -ου -ρ-- ---σ--- στο τ----ζι.
Πλύνε τα χέρια σου πριν κάτσεις στο τραπέζι.
Π-ύ-ε τ- χ-ρ-α σ-υ π-ι- κ-τ-ε-ς σ-ο τ-α-έ-ι-
--------------------------------------------
Πλύνε τα χέρια σου πριν κάτσεις στο τραπέζι. 0 P--ne ta--h-ria -ou-pri--kát-eis---- -rap--i.Plýne ta chéria sou prin kátseis sto trapézi.P-ý-e t- c-é-i- s-u p-i- k-t-e-s s-o t-a-é-i----------------------------------------------Plýne ta chéria sou prin kátseis sto trapézi.
Μ-τ- -ο --θημα;
Μετά το μάθημα;
Μ-τ- τ- μ-θ-μ-;
---------------
Μετά το μάθημα; 0 M-tá--- -á-hēm-?Metá to máthēma?M-t- t- m-t-ē-a-----------------Metá to máthēma?
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
Με-- -- -----μ- -ο- ε-χε--ε- μπ---ύσε ---δο--έψε---ι-.
Μετά το ατύχημα που είχε δεν μπορούσε να δουλέψει πια.
Μ-τ- τ- α-ύ-η-α π-υ ε-χ- δ-ν μ-ο-ο-σ- ν- δ-υ-έ-ε- π-α-
------------------------------------------------------
Μετά το ατύχημα που είχε δεν μπορούσε να δουλέψει πια. 0 M-t- to -t----ma --u--í--e --n mpor--s---- d-ul---e- --a.Metá to atýchēma pou eíche den mporoúse na doulépsei pia.M-t- t- a-ý-h-m- p-u e-c-e d-n m-o-o-s- n- d-u-é-s-i p-a----------------------------------------------------------Metá to atýchēma pou eíche den mporoúse na doulépsei pia.
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada.
Μετά το ατύχημα που είχε δεν μπορούσε να δουλέψει πια.
Metá to atýchēma pou eíche den mporoúse na doulépsei pia.
Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks.
Paljud inimesed õpivad võõrkeeli.
Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli.
Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga.
Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena.
Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled.
Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub.
Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused.
Täiskasvanutel käib see teistmoodi.
Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida.
Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit.
Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda.
Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased.
Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada.
Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida.
Näiteks võib koostada nimekirja.
Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused.
Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema.
Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused.
Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust.
See aitab keeli üksteisest eristada.
Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti.
Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt.
Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema!
Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega.
Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti.
Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega.
Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...