Vestmik

et Rongis   »   ru В поезде

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [тридцать четыре]

34 [tridtsatʹ chetyre]

В поезде

[V poyezde]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Эт- -ое-д -о--ер-ин-? Это поезд до Берлина? Э-о п-е-д д- Б-р-и-а- --------------------- Это поезд до Берлина? 0
E----oyezd-do--------? Eto poyezd do Berlina? E-o p-y-z- d- B-r-i-a- ---------------------- Eto poyezd do Berlina?
Millal rong väljub? К---а --от-п--зд-от--а-л-----? Когда этот поезд отправляется? К-г-а э-о- п-е-д о-п-а-л-е-с-? ------------------------------ Когда этот поезд отправляется? 0
K-g-- et-- ---ez---t---v----e--y-? Kogda etot poyezd otpravlyayetsya? K-g-a e-o- p-y-z- o-p-a-l-a-e-s-a- ---------------------------------- Kogda etot poyezd otpravlyayetsya?
Millal jõuab rong Berliini? К--д--это- -о-з- п--бы--ет-в ----ин? Когда этот поезд прибывает в Берлин? К-г-а э-о- п-е-д п-и-ы-а-т в Б-р-и-? ------------------------------------ Когда этот поезд прибывает в Берлин? 0
K--da-e----p-y-z----i--v--e- - B--lin? Kogda etot poyezd pribyvayet v Berlin? K-g-a e-o- p-y-z- p-i-y-a-e- v B-r-i-? -------------------------------------- Kogda etot poyezd pribyvayet v Berlin?
Vabandust, kas ma saaksin mööda? Из----т-, р-з---ите прой-и? Извините, разрешите пройти? И-в-н-т-, р-з-е-и-е п-о-т-? --------------------------- Извините, разрешите пройти? 0
Iz-i--te,---------te----yti? Izvinite, razreshite proyti? I-v-n-t-, r-z-e-h-t- p-o-t-? ---------------------------- Izvinite, razreshite proyti?
Ma arvan, et see on minu koht. По---ему, -то--о- ---т-. По-моему, это моё место. П---о-м-, э-о м-ё м-с-о- ------------------------ По-моему, это моё место. 0
P--mo---u,-et- m--ë --s-o. Po-moyemu, eto moyë mesto. P---o-e-u- e-o m-y- m-s-o- -------------------------- Po-moyemu, eto moyë mesto.
Ma arvan, et te istute minu kohal. По---ем----ы--иди--------ём --ст-. По-моему, вы сидите на моём месте. П---о-м-, в- с-д-т- н- м-ё- м-с-е- ---------------------------------- По-моему, вы сидите на моём месте. 0
P---oye--- vy-s-d--- -a --yë- m-s--. Po-moyemu, vy sidite na moyëm meste. P---o-e-u- v- s-d-t- n- m-y-m m-s-e- ------------------------------------ Po-moyemu, vy sidite na moyëm meste.
Kus on magamisvagun? Где с-ал-ный-ва-о-? Где спальный вагон? Г-е с-а-ь-ы- в-г-н- ------------------- Где спальный вагон? 0
G-e--pal-ny------n? Gde spalʹnyy vagon? G-e s-a-ʹ-y- v-g-n- ------------------- Gde spalʹnyy vagon?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. С-а---ы- вагон - -он-е--о---а. Спальный вагон в конце поезда. С-а-ь-ы- в-г-н в к-н-е п-е-д-. ------------------------------ Спальный вагон в конце поезда. 0
S-al-n---va--n v-k--------ye---. Spalʹnyy vagon v kontse poyezda. S-a-ʹ-y- v-g-n v k-n-s- p-y-z-a- -------------------------------- Spalʹnyy vagon v kontse poyezda.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. А--де ваг-н-р-ст------- -----ов- пое-да. А где вагон-ресторан? – В голове поезда. А г-е в-г-н-р-с-о-а-? – В г-л-в- п-е-д-. ---------------------------------------- А где вагон-ресторан? – В голове поезда. 0
A -de-vagon-restor-n?-- V g-lo-e-p--ezda. A gde vagon-restoran? – V golove poyezda. A g-e v-g-n-r-s-o-a-? – V g-l-v- p-y-z-a- ----------------------------------------- A gde vagon-restoran? – V golove poyezda.
Kas ma võin all magada? Мо--о я буд--сп-ть-на н-ж-----о-ке? Можно я буду спать на нижней полке? М-ж-о я б-д- с-а-ь н- н-ж-е- п-л-е- ----------------------------------- Можно я буду спать на нижней полке? 0
M--h----a-bud- -p-tʹ n---iz--ey-p--ke? Mozhno ya budu spatʹ na nizhney polke? M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- n-z-n-y p-l-e- -------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na nizhney polke?
Kas ma võin keskel magada? Мож-о я-б--у-сп--ь н---р---е----лк-? Можно я буду спать на средней полке? М-ж-о я б-д- с-а-ь н- с-е-н-й п-л-е- ------------------------------------ Можно я буду спать на средней полке? 0
M--hn---- bud- s-at- n- sr------p-lke? Mozhno ya budu spatʹ na sredney polke? M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- s-e-n-y p-l-e- -------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na sredney polke?
Kas ma võin üleval magada? Можн- я-бу-у --ать н-----х-ей---л--? Можно я буду спать на верхней полке? М-ж-о я б-д- с-а-ь н- в-р-н-й п-л-е- ------------------------------------ Можно я буду спать на верхней полке? 0
M-zhn- -- bu-u--p-t- na----k---- p---e? Mozhno ya budu spatʹ na verkhney polke? M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- v-r-h-e- p-l-e- --------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na verkhney polke?
Millal me piirile jõuame? К-г---м- -у-ем -- -р---це? Когда мы будем на границе? К-г-а м- б-д-м н- г-а-и-е- -------------------------- Когда мы будем на границе? 0
K--d- ------em-na--ran-t-e? Kogda my budem na granitse? K-g-a m- b-d-m n- g-a-i-s-? --------------------------- Kogda my budem na granitse?
Kui kaua kestab sõit Berliini? К-к-д---о-п---д идё- -о-Б--л---? Как долго поезд идёт до Берлина? К-к д-л-о п-е-д и-ё- д- Б-р-и-а- -------------------------------- Как долго поезд идёт до Берлина? 0
K-k dolgo-poy-zd-i--- d---erli-a? Kak dolgo poyezd idët do Berlina? K-k d-l-o p-y-z- i-ë- d- B-r-i-a- --------------------------------- Kak dolgo poyezd idët do Berlina?
Kas rong hilineb? Пое-- --а--ы----? Поезд опаздывает? П-е-д о-а-д-в-е-? ----------------- Поезд опаздывает? 0
P--e-d ---zd---y-t? Poyezd opazdyvayet? P-y-z- o-a-d-v-y-t- ------------------- Poyezd opazdyvayet?
Kas teil on midagi lugeda? У Ва- -с----то--и-у-ь ----т--ь? У Вас есть что-нибудь почитать? У В-с е-т- ч-о-н-б-д- п-ч-т-т-? ------------------------------- У Вас есть что-нибудь почитать? 0
U Vas--e-tʹ-c----ni-u-ʹ --c-itat-? U Vas yestʹ chto-nibudʹ pochitatʹ? U V-s y-s-ʹ c-t---i-u-ʹ p-c-i-a-ʹ- ---------------------------------- U Vas yestʹ chto-nibudʹ pochitatʹ?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? З--сь---ж-о-что-н-будь--оест--и ---и--? Здесь можно что-нибудь поесть и попить? З-е-ь м-ж-о ч-о-н-б-д- п-е-т- и п-п-т-? --------------------------------------- Здесь можно что-нибудь поесть и попить? 0
Z-e---mo---o-c-t--n----ʹ--oy-s---i p-pi-ʹ? Zdesʹ mozhno chto-nibudʹ poyestʹ i popitʹ? Z-e-ʹ m-z-n- c-t---i-u-ʹ p-y-s-ʹ i p-p-t-? ------------------------------------------ Zdesʹ mozhno chto-nibudʹ poyestʹ i popitʹ?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Р-збу--т------- -ожал--с--, в -ем---асов. Разбудите меня, пожалуйста, в семь часов. Р-з-у-и-е м-н-, п-ж-л-й-т-, в с-м- ч-с-в- ----------------------------------------- Разбудите меня, пожалуйста, в семь часов. 0
Raz-u-----m--ya, -o----uys--- v---mʹ-c--sov. Razbudite menya, pozhaluysta, v semʹ chasov. R-z-u-i-e m-n-a- p-z-a-u-s-a- v s-m- c-a-o-. -------------------------------------------- Razbudite menya, pozhaluysta, v semʹ chasov.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!