Vestmik

et Sisseostud   »   id Berbelanja

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [lima puluh empat]

Berbelanja

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. S-y- -n--- me-b-li ---u-h k--o. Saya ingin membeli sebuah kado. S-y- i-g-n m-m-e-i s-b-a- k-d-. ------------------------------- Saya ingin membeli sebuah kado. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. T-pi--ang t--a- m-h-l. Tapi yang tidak mahal. T-p- y-n- t-d-k m-h-l- ---------------------- Tapi yang tidak mahal. 0
Võib-olla käekott? M-n-k---s---ah ta----n--n? Mungkin sebuah tas tangan? M-n-k-n s-b-a- t-s t-n-a-? -------------------------- Mungkin sebuah tas tangan? 0
Millist värvi te soovite? W---a-a-a---ng -nda---g-----? Warna apa yang Anda inginkan? W-r-a a-a y-n- A-d- i-g-n-a-? ----------------------------- Warna apa yang Anda inginkan? 0
Musta, pruuni või valget? Hita-- c----at-at---p----? Hitam, cokelat atau putih? H-t-m- c-k-l-t a-a- p-t-h- -------------------------- Hitam, cokelat atau putih? 0
Suurt või väikest? Yan---e----a--u-y-ng--e--l? Yang besar atau yang kecil? Y-n- b-s-r a-a- y-n- k-c-l- --------------------------- Yang besar atau yang kecil? 0
Tohin ma seda korra vaadata? B-----ah sa-a meli-a-n--? Bolehkah saya melihatnya? B-l-h-a- s-y- m-l-h-t-y-? ------------------------- Bolehkah saya melihatnya? 0
Kas see on nahast? Apak---i-- ---------ar--k-li-? Apakah ini terbuat dari kulit? A-a-a- i-i t-r-u-t d-r- k-l-t- ------------------------------ Apakah ini terbuat dari kulit? 0
Või on ta kunstmaterjalist? At---dari-b---- sintet--? Atau dari bahan sintetis? A-a- d-r- b-h-n s-n-e-i-? ------------------------- Atau dari bahan sintetis? 0
Nahast loomulikult. Te-t----j- -a-i -u--t. Tentu saja dari kulit. T-n-u s-j- d-r- k-l-t- ---------------------- Tentu saja dari kulit. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Itu----l-ta------ s----- -a-us. Itu kualitas yang sangat bagus. I-u k-a-i-a- y-n- s-n-a- b-g-s- ------------------------------- Itu kualitas yang sangat bagus. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Harga --s -a-ga-n----an-at-t-r---g---. Harga tas tangannya sangat terjangkau. H-r-a t-s t-n-a-n-a s-n-a- t-r-a-g-a-. -------------------------------------- Harga tas tangannya sangat terjangkau. 0
See meeldib mulle. S--- meny-k-in-a. Saya menyukainya. S-y- m-n-u-a-n-a- ----------------- Saya menyukainya. 0
Ma võtan selle. Say----b---yan- -ni. Saya ambil yang ini. S-y- a-b-l y-n- i-i- -------------------- Saya ambil yang ini. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Apakah-bol------- men-ka-n--? Apakah boleh saya menukarnya? A-a-a- b-l-h s-y- m-n-k-r-y-? ----------------------------- Apakah boleh saya menukarnya? 0
Loomulikult. T-ntu -aj-. Tentu saja. T-n-u s-j-. ----------- Tentu saja. 0
Me pakime ta kingina ära. Ka------b-n-ku-n------gan--e--as ---o. Kami membungkusnya dengan kertas kado. K-m- m-m-u-g-u-n-a d-n-a- k-r-a- k-d-. -------------------------------------- Kami membungkusnya dengan kertas kado. 0
Kassa on sealpool. K-si--y--ada--i--ana. Kasirnya ada di sana. K-s-r-y- a-a d- s-n-. --------------------- Kasirnya ada di sana. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...