Vestmik

et Sisseostud   »   fa ‫خرید‬

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

‫54 [پنجاه و چهار]‬

54 [panjâ-ho-cha-hâr]

‫خرید‬

[kharid]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. ‫من--ی‌---هم ی--کا-- ب-ر--‬ ‫من می-خواهم یک کادو بخرم.‬ ‫-ن م-‌-و-ه- ی- ک-د- ب-ر-.- --------------------------- ‫من می‌خواهم یک کادو بخرم.‬ 0
ma-----h--am--e--k--- b-khar-m. man mikhâham yek kâdo bekharam. m-n m-k-â-a- y-k k-d- b-k-a-a-. ------------------------------- man mikhâham yek kâdo bekharam.
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. ‫ام- زی------ن -ب-ش--‬ ‫اما زیاد گران نباشد.‬ ‫-م- ز-ا- گ-ا- ن-ا-د-‬ ---------------------- ‫اما زیاد گران نباشد.‬ 0
ammâ -- -h---ân -e---. ammâ na chandân gerân. a-m- n- c-a-d-n g-r-n- ---------------------- ammâ na chandân gerân.
Võib-olla käekott? ‫--ید--ک---ف-----؟‬ ‫شاید یک کیف دستی؟‬ ‫-ا-د ی- ک-ف د-ت-؟- ------------------- ‫شاید یک کیف دستی؟‬ 0
s----d-y---kif--d----. shâyad yek kife dasti. s-â-a- y-k k-f- d-s-i- ---------------------- shâyad yek kife dasti.
Millist värvi te soovite? ‫-- -ن-ی دوس-------؟‬ ‫چه رنگی دوست دارید؟‬ ‫-ه ر-گ- د-س- د-ر-د-‬ --------------------- ‫چه رنگی دوست دارید؟‬ 0
c---rangi-doost --ri-? che rangi doost dârid? c-e r-n-i d-o-t d-r-d- ---------------------- che rangi doost dârid?
Musta, pruuni või valget? ‫----،--ه-ه--ی--ا س----‬ ‫سیاه، قهوه-ای یا سفید؟‬ ‫-ی-ه- ق-و-‌-ی ی- س-ی-؟- ------------------------ ‫سیاه، قهوه‌ای یا سفید؟‬ 0
s-âh,-g-ahve-i--â-s-fid? siâh, ghahve-i yâ sefid? s-â-, g-a-v--- y- s-f-d- ------------------------ siâh, ghahve-i yâ sefid?
Suurt või väikest? ‫--ر--ب----یا-کوچک-‬ ‫بزرگ باشد یا کوچک؟‬ ‫-ز-گ ب-ش- ی- ک-چ-؟- -------------------- ‫بزرگ باشد یا کوچک؟‬ 0
bozo-g b-sh-d y- -----k? bozorg bâshad yâ kuchak? b-z-r- b-s-a- y- k-c-a-? ------------------------ bozorg bâshad yâ kuchak?
Tohin ma seda korra vaadata? ‫-ی------------کی ---ب--ن-؟‬ ‫می-توانم این یکی را ببینم؟‬ ‫-ی-ت-ا-م ا-ن ی-ی ر- ب-ی-م-‬ ---------------------------- ‫می‌توانم این یکی را ببینم؟‬ 0
m-t-vâ-a- -n--e-- râ b-bin-m? mitavânam in yeki râ bebinam? m-t-v-n-m i- y-k- r- b-b-n-m- ----------------------------- mitavânam in yeki râ bebinam?
Kas see on nahast? ‫ای- -- --س---م-اس--‬ ‫این از جنس چرم است؟‬ ‫-ی- ا- ج-س چ-م ا-ت-‬ --------------------- ‫این از جنس چرم است؟‬ 0
i- -- j-ns--ch-r--a-t? in az jense charm ast? i- a- j-n-e c-a-m a-t- ---------------------- in az jense charm ast?
Või on ta kunstmaterjalist? ‫یا-از-جن- -لاستیک-است؟‬ ‫یا از جنس پلاستیک است؟‬ ‫-ا ا- ج-س پ-ا-ت-ک ا-ت-‬ ------------------------ ‫یا از جنس پلاستیک است؟‬ 0
yâ--- --vâ-e----nu-i--st? yâ az mavâde masnu-i ast? y- a- m-v-d- m-s-u-i a-t- ------------------------- yâ az mavâde masnu-i ast?
Nahast loomulikult. ‫-طعاً ---ی‌---.‬ ‫قطعا- چرمی-است.‬ ‫-ط-ا- چ-م-‌-س-.- ----------------- ‫قطعاً چرمی‌است.‬ 0
g-at-an------i-a--. ghat-an charmi ast. g-a---n c-a-m- a-t- ------------------- ghat-an charmi ast.
See on äärmiselt kvaliteetne. ‫-- ک--ی- -ی---خ--- ب--ور-ا--اس--‬ ‫از کیفیت خیلی خوبی برخوردار است.‬ ‫-ز ک-ف-ت خ-ل- خ-ب- ب-خ-ر-ا- ا-ت-‬ ---------------------------------- ‫از کیفیت خیلی خوبی برخوردار است.‬ 0
a- k-y--at---esy-r----bi--ar-hor-âr as-. az keyfiate besyâr khubi barkhordâr ast. a- k-y-i-t- b-s-â- k-u-i b-r-h-r-â- a-t- ---------------------------------------- az keyfiate besyâr khubi barkhordâr ast.
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. ‫و-ق-مت-ای---ی--د-تی--اقعاً -ن----است.‬ ‫و قیمت این کیف دستی واقعا- مناسب است.‬ ‫- ق-م- ا-ن ک-ف د-ت- و-ق-ا- م-ا-ب ا-ت-‬ --------------------------------------- ‫و قیمت این کیف دستی واقعاً مناسب است.‬ 0
v- g-ymate--if das-- -â----an mon-se- a-t. va ghymate kif dasti vâghe-an monâseb ast. v- g-y-a-e k-f d-s-i v-g-e-a- m-n-s-b a-t- ------------------------------------------ va ghymate kif dasti vâghe-an monâseb ast.
See meeldib mulle. ‫-- این--کی-خ-شم -ی--ی--‬ ‫از این یکی خوشم می-آید.‬ ‫-ز ا-ن ی-ی خ-ش- م-‌-ی-.- ------------------------- ‫از این یکی خوشم می‌آید.‬ 0
a- -n -eki k----a---i--ya-. az in yeki khosham mi-âyad. a- i- y-k- k-o-h-m m---y-d- --------------------------- az in yeki khosham mi-âyad.
Ma võtan selle. ‫ا---یکی ر---ر---‌--ر-.‬ ‫این یکی را بر می-دارم.‬ ‫-ی- ی-ی ر- ب- م-‌-ا-م-‬ ------------------------ ‫این یکی را بر می‌دارم.‬ 0
i- yek---â-b-r-m-dâram. in yeki râ bar midâram. i- y-k- r- b-r m-d-r-m- ----------------------- in yeki râ bar midâram.
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? ‫---- -خ--ه- ----- ع-ض-ک-م،-ا-کان--ا-د-‬ ‫شاید بخواهم آن را عوض کنم، امکان دارد؟‬ ‫-ا-د ب-و-ه- آ- ر- ع-ض ک-م- ا-ک-ن د-ر-؟- ---------------------------------------- ‫شاید بخواهم آن را عوض کنم، امکان دارد؟‬ 0
sh-ya- b-kh-ham -- -- ava- ko-a-,-em-â- -âr--? shâyad bekhâham ân râ avaz konam, emkân dârad? s-â-a- b-k-â-a- â- r- a-a- k-n-m- e-k-n d-r-d- ---------------------------------------------- shâyad bekhâham ân râ avaz konam, emkân dârad?
Loomulikult. ‫ب--،-------.‬ ‫بله، مسلما-.‬ ‫-ل-، م-ل-ا-.- -------------- ‫بله، مسلماً.‬ 0
b--e--mosa-a-a-. bale, mosalaman. b-l-, m-s-l-m-n- ---------------- bale, mosalaman.
Me pakime ta kingina ära. ‫آن-را ب- ص-ر--ک-د- -ست----دی--ی‌ک---.‬ ‫آن را به صورت کادو بسته بندی می-کنیم.‬ ‫-ن ر- ب- ص-ر- ک-د- ب-ت- ب-د- م-‌-ن-م-‬ --------------------------------------- ‫آن را به صورت کادو بسته بندی می‌کنیم.‬ 0
â--r- b----rate-k--o -a-----andi---kon-m. ân râ be surate kâdo baste-bandi mikonim. â- r- b- s-r-t- k-d- b-s-e-b-n-i m-k-n-m- ----------------------------------------- ân râ be surate kâdo baste-bandi mikonim.
Kassa on sealpool. ‫آ--رو-رو ص-د-- پر-ا-ت است-‬ ‫آن روبرو صندوق پرداخت است.‬ ‫-ن ر-ب-و ص-د-ق پ-د-خ- ا-ت-‬ ---------------------------- ‫آن روبرو صندوق پرداخت است.‬ 0
ân--oobe-oo-s----gh- -ardâ--t as-. ân rooberoo sandughe pardâkht ast. â- r-o-e-o- s-n-u-h- p-r-â-h- a-t- ---------------------------------- ân rooberoo sandughe pardâkht ast.

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...