Vestmik

et Small Talk 2   »   uk Коротка розмова 2

21 [kakskümmend üks]

Small Talk 2

Small Talk 2

21 [двадцять один]

21 [dvadtsyatʹ odyn]

Коротка розмова 2

[Korotka rozmova 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kust te pärit olete? З-і--- --? Звідки Ви? З-і-к- В-? ---------- Звідки Ви? 0
Z-i-ky Vy? Zvidky Vy? Z-i-k- V-? ---------- Zvidky Vy?
Baselist. З-Б-з--ю. З Базелю. З Б-з-л-. --------- З Базелю. 0
Z --z-l-u. Z Bazelyu. Z B-z-l-u- ---------- Z Bazelyu.
Basel asub Šveitsis. Ба--л-----ташов---й ----ейц-р--. Базель розташований у Швейцарії. Б-з-л- р-з-а-о-а-и- у Ш-е-ц-р-ї- -------------------------------- Базель розташований у Швейцарії. 0
B-ze-ʹ--o---s------y-----h--y----r-ï. Bazelʹ roztashovanyy- u Shvey-tsarii-. B-z-l- r-z-a-h-v-n-y- u S-v-y-t-a-i-̈- -------------------------------------- Bazelʹ roztashovanyy̆ u Shvey̆tsariï.
Tohib teile härra Müllerit tutvustada? Д-з---ь----і-ре--м----в----В---пан- -юлл---. Дозвольте відрекомендувати Вам пана Мюллера. Д-з-о-ь-е в-д-е-о-е-д-в-т- В-м п-н- М-л-е-а- -------------------------------------------- Дозвольте відрекомендувати Вам пана Мюллера. 0
Dozv-lʹt- vi-r-ko--ndu-a---V---pan--M-u-le--. Dozvolʹte vidrekomenduvaty Vam pana Myullera. D-z-o-ʹ-e v-d-e-o-e-d-v-t- V-m p-n- M-u-l-r-. --------------------------------------------- Dozvolʹte vidrekomenduvaty Vam pana Myullera.
Ta on välismaalane. В-н ----оз-----. Він – іноземець. В-н – і-о-е-е-ь- ---------------- Він – іноземець. 0
Vin---inoze-e---. Vin – inozemetsʹ. V-n – i-o-e-e-s-. ----------------- Vin – inozemetsʹ.
Ta räägib mitut keelt. Ві-----м--л-- кі---о-а--о-а-и. Він розмовляє кількома мовами. В-н р-з-о-л-є к-л-к-м- м-в-м-. ------------------------------ Він розмовляє кількома мовами. 0
V-n----m--ly----k-lʹ-o----ov---. Vin rozmovlyaye kilʹkoma movamy. V-n r-z-o-l-a-e k-l-k-m- m-v-m-. -------------------------------- Vin rozmovlyaye kilʹkoma movamy.
Olete te siin esimest korda? Ч--Ви -пе-ш--т--? Чи Ви вперше тут? Ч- В- в-е-ш- т-т- ----------------- Чи Ви вперше тут? 0
C-- Vy--per--e-tut? Chy Vy vpershe tut? C-y V- v-e-s-e t-t- ------------------- Chy Vy vpershe tut?
Ei, olin siin juba eelmisel aastal. Н-- - --- / б--- --- м-н----- р-к-. Ні, я був / була тут минулого року. Н-, я б-в / б-л- т-т м-н-л-г- р-к-. ----------------------------------- Ні, я був / була тут минулого року. 0
N-,-ya-buv-- b-la-tu--mynu---o-r-k-. Ni, ya buv / bula tut mynuloho roku. N-, y- b-v / b-l- t-t m-n-l-h- r-k-. ------------------------------------ Ni, ya buv / bula tut mynuloho roku.
Kuid ainult ühe nädala. Ал- -іль-и -ижд---. Але тільки тиждень. А-е т-л-к- т-ж-е-ь- ------------------- Але тільки тиждень. 0
A-e t--ʹ-- ----de--. Ale tilʹky tyzhdenʹ. A-e t-l-k- t-z-d-n-. -------------------- Ale tilʹky tyzhdenʹ.
Kuidas teile meeldib meie juures? Чи п--о-а-тьс--в-----нас? Чи подобається вам у нас? Ч- п-д-б-є-ь-я в-м у н-с- ------------------------- Чи подобається вам у нас? 0
Ch--po-ob-ye-ʹ--a -am - nas? Chy podobayetʹsya vam u nas? C-y p-d-b-y-t-s-a v-m u n-s- ---------------------------- Chy podobayetʹsya vam u nas?
Väga. Inimesed on toredad. Дуже-д-бре---ю---п----н-. Дуже добре. Люди приємні. Д-ж- д-б-е- Л-д- п-и-м-і- ------------------------- Дуже добре. Люди приємні. 0
Duz-e---bre.-L-u-- pryy--n-. Duzhe dobre. Lyudy pryyemni. D-z-e d-b-e- L-u-y p-y-e-n-. ---------------------------- Duzhe dobre. Lyudy pryyemni.
Ja maastik meeldib mulle samuti. І--і----і-т- подобає---- мені --к-ж. І місцевість подобається мені також. І м-с-е-і-т- п-д-б-є-ь-я м-н- т-к-ж- ------------------------------------ І місцевість подобається мені також. 0
I ----sev--t- p-do-a---ʹsy- ---i--akoz-. I mistsevistʹ podobayetʹsya meni takozh. I m-s-s-v-s-ʹ p-d-b-y-t-s-a m-n- t-k-z-. ---------------------------------------- I mistsevistʹ podobayetʹsya meni takozh.
Kes te ametilt olete? Хто Ви-за пр-фес--ю? Хто Ви за професією? Х-о В- з- п-о-е-і-ю- -------------------- Хто Ви за професією? 0
Kh-o----za-pr----iy---? Khto Vy za profesiyeyu? K-t- V- z- p-o-e-i-e-u- ----------------------- Khto Vy za profesiyeyu?
Ma olen tõlkija. Я-п--екл-да-. Я перекладач. Я п-р-к-а-а-. ------------- Я перекладач. 0
Y- -erekla--c-. YA perekladach. Y- p-r-k-a-a-h- --------------- YA perekladach.
Ma tõlgin raamatuid. Я пе--к-ада--книги. Я перекладаю книги. Я п-р-к-а-а- к-и-и- ------------------- Я перекладаю книги. 0
Y- -e-e------- -ny--. YA perekladayu knyhy. Y- p-r-k-a-a-u k-y-y- --------------------- YA perekladayu knyhy.
Olete te üksi siin? Ви ту--с---? Ви тут самі? В- т-т с-м-? ------------ Ви тут самі? 0
Vy--u- sa--? Vy tut sami? V- t-t s-m-? ------------ Vy tut sami?
Ei, mu naine / mu mees on ka siin. Н----оя-жі-ка-/---й -о--вік---к-ж--ут. Ні, моя жінка / мій чоловік також тут. Н-, м-я ж-н-а / м-й ч-л-в-к т-к-ж т-т- -------------------------------------- Ні, моя жінка / мій чоловік також тут. 0
N-- --y- --i--a --mi-̆ ----ovik tako-h -ut. Ni, moya zhinka / miy- cholovik takozh tut. N-, m-y- z-i-k- / m-y- c-o-o-i- t-k-z- t-t- ------------------------------------------- Ni, moya zhinka / miy̆ cholovik takozh tut.
Ja seal on mu mõlemad lapsed. Та- --ко- --оє -----ді--й. Там також двоє моїх дітей. Т-м т-к-ж д-о- м-ї- д-т-й- -------------------------- Там також двоє моїх дітей. 0
Tam ta--z----o-e-m--̈kh d--e-̆. Tam takozh dvoye moi-kh ditey-. T-m t-k-z- d-o-e m-i-k- d-t-y-. ------------------------------- Tam takozh dvoye moïkh ditey̆.

Romaani keeled

700 miljoni inimese emakeel kuulub romaani keelte hulka. Seega on romaani keelerühm üks levinumaid maailmas. Romaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda. Kõik romaani keeled pärinevad ladina keelest. See tähendab, et nad on rooma keele järeltulijad. Kõigi romaani keelte aluseks on rahvaladina keel. See on ladina keel, mida räägiti hilisantiikajal. Rahvaladina keel levis roomlaste vallutusretkede käigus üle Euroopa. Sellest arenesid välja romaani keeled ja dialektid. Ladina keel kuulub itali keelerühma. Romaani keeli on kokku umbes 15. Täpset arvu on raske kindlaks määrata. Sageli on ebaselge, kas on olemas omaette keeled või ainult üksteise dialektid. Mõned romaani keeled on aja jooksul välja surnud. Kuid romaani keeltest on ka välja arenenud uusi keeli. Need on kreoolkeeled. Praegu on hispaania keel levinuim romaani keel maailmas. Kõigi maailma keelte hulgast on hispaania keelel 380 miljonit kõnelejat. Romaani keeled pakuvad suurt huvi teadlastele. Antud keelerühma ajalugu on hästi dokumenteeritud. Ladina ja romaani tekstid on eksisteerinud juba üle 2500 aasta. Keeleteadlased kasutavad neid keeli, et uurida individuaalsete keelte arengut. Seega on võimalik uurida keele arenemise reegleid. Paljudel juhtudel on võimalik uuringu tulemusi kanda üle ka teistesse keeltesse. Romaani keelte grammatika on sarnase ülesehitusega. Eelkõige aga on keelte sõnavarad sarnased. Kui inimene oskab ühte romaani keelt, on tal lihtne ka teist õppida. Aitäh, ladina keel!
Kas sa teadsid?
Jaapani keel kuulub kindlasti kõige paeluvamate hulka. Paljude inimeste jaoks on eriti huvitav nende kirjasüsteem. See koosneb hiina märkidest ja kahest silpkirjast. Jaapani keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Need erinevad teineteisest osaliselt väga palju. Võib juhtuda, et kaks rääkijat erinevatest piirkondadest üksteisest aru ei saa. Jaapani keelel on meloodiline aktsent. Sõna rõhutamisel ei räägita valjemini. Varieeritakse toonikõrgusi. Jaapani keelt räägib umbes 130 miljonit inimest. Enamik neist elab muidugi Jaapanis. Suuri jaapani keelegruppe leidub ka Brasiilias ja Põhja-Ameerikas. Need on Jaapani väljarändajate järeltulijad. Päris kakskeelseid leidub üsna vähe. Aga just see peaks meid ju motiveerima seda nii põnevat keelt õppima!