Vestmik

et Sport   »   uk Спорт

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [сорок дев’ять]

49 [sorok devʺyatʹ]

Спорт

[Sport]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? Ти--а-м--ш----пор---? Ти займаєшся спортом? Т- з-й-а-ш-я с-о-т-м- --------------------- Ти займаєшся спортом? 0
Ty -a--m--e----a -po-t--? Ty zay-mayeshsya sportom? T- z-y-m-y-s-s-a s-o-t-m- ------------------------- Ty zay̆mayeshsya sportom?
Jah, ma pean end liigutama. Так- я--о-ине- - -ов--------атися. Так, я повинен / повинна рухатися. Т-к- я п-в-н-н / п-в-н-а р-х-т-с-. ---------------------------------- Так, я повинен / повинна рухатися. 0
Tak, y- ----nen / pov-nna----hatys-a. Tak, ya povynen / povynna rukhatysya. T-k- y- p-v-n-n / p-v-n-a r-k-a-y-y-. ------------------------------------- Tak, ya povynen / povynna rukhatysya.
Ma käin spordiklubis. Я х-----д- спо-----о-о-кл---. Я ходжу до спортивного клубу. Я х-д-у д- с-о-т-в-о-о к-у-у- ----------------------------- Я ходжу до спортивного клубу. 0
YA-k--d--u do-s-orty--oh---l-bu. YA khodzhu do sportyvnoho klubu. Y- k-o-z-u d- s-o-t-v-o-o k-u-u- -------------------------------- YA khodzhu do sportyvnoho klubu.
Me mängime jalgpalli. Ми-гр-ємо------бо-. Ми граємо у футбол. М- г-а-м- у ф-т-о-. ------------------- Ми граємо у футбол. 0
My-----e-- - f----l. My hrayemo u futbol. M- h-a-e-o u f-t-o-. -------------------- My hrayemo u futbol.
Mõnikord me ujume. І--ді--и-п-а-а-мо. Іноді ми плаваємо. І-о-і м- п-а-а-м-. ------------------ Іноді ми плаваємо. 0
I---- -y-pl--a--mo. Inodi my plavayemo. I-o-i m- p-a-a-e-o- ------------------- Inodi my plavayemo.
Või sõidame rattaga. Аб---и катає-о---на -е-о---е-ах. Або ми катаємось на велосипедах. А-о м- к-т-є-о-ь н- в-л-с-п-д-х- -------------------------------- Або ми катаємось на велосипедах. 0
A---my-k-ta--m-sʹ--a ve-os----a--. Abo my katayemosʹ na velosypedakh. A-o m- k-t-y-m-s- n- v-l-s-p-d-k-. ---------------------------------- Abo my katayemosʹ na velosypedakh.
Meie linnas on jalgpallistaadion. У-на-ому місті-----тб-л-ний-с-адіо-. У нашому місті є футбольний стадіон. У н-ш-м- м-с-і є ф-т-о-ь-и- с-а-і-н- ------------------------------------ У нашому місті є футбольний стадіон. 0
U--a---mu----ti ---f-t----n-y̆ --ad-on. U nashomu misti ye futbolʹnyy- stadion. U n-s-o-u m-s-i y- f-t-o-ʹ-y-̆ s-a-i-n- --------------------------------------- U nashomu misti ye futbolʹnyy̆ stadion.
Siin on ka saunaga ujumisbassein. Є т-к-ж-б-сейн і -а-на. Є також басейн і сауна. Є т-к-ж б-с-й- і с-у-а- ----------------------- Є також басейн і сауна. 0
YE t--oz- bas------ -a--a. YE takozh basey-n i sauna. Y- t-k-z- b-s-y-n i s-u-a- -------------------------- YE takozh basey̆n i sauna.
Ja golfiväljak. І---м---- -л--г-ль--. І є місце для гольфу. І є м-с-е д-я г-л-ф-. --------------------- І є місце для гольфу. 0
I-y--m----- dl-- -olʹfu. I ye mistse dlya holʹfu. I y- m-s-s- d-y- h-l-f-. ------------------------ I ye mistse dlya holʹfu.
Mis telekast tuleb? Щ- йд---а-т-ле---е-ні? Що йде на телебаченні? Щ- й-е н- т-л-б-ч-н-і- ---------------------- Що йде на телебаченні? 0
S---o ---e--- ---e-----n-i? Shcho y-de na telebachenni? S-c-o y-d- n- t-l-b-c-e-n-? --------------------------- Shcho y̆de na telebachenni?
Hetkel tuleb jalgpallimäng. С--- -де-ф-т-о---ий--а--. Саме йде футбольний матч. С-м- й-е ф-т-о-ь-и- м-т-. ------------------------- Саме йде футбольний матч. 0
Sa-e-y-d--f-----ʹny-̆-ma-c-. Same y-de futbolʹnyy- match. S-m- y-d- f-t-o-ʹ-y-̆ m-t-h- ---------------------------- Same y̆de futbolʹnyy̆ match.
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. Н----ь-а -о-а-д- -р-є----ти а-глій-ь-ої. Німецька команда грає проти англійської. Н-м-ц-к- к-м-н-а г-а- п-о-и а-г-і-с-к-ї- ---------------------------------------- Німецька команда грає проти англійської. 0
N---tsʹ-- k-m--da ---ye--rot---n-liy̆s--oi-. Nimetsʹka komanda hraye proty anhliy-sʹkoi-. N-m-t-ʹ-a k-m-n-a h-a-e p-o-y a-h-i-̆-ʹ-o-̈- -------------------------------------------- Nimetsʹka komanda hraye proty anhliy̆sʹkoï.
Kes võidab? Х-----г--є? Хто виграє? Х-о в-г-а-? ----------- Хто виграє? 0
Khto---hraye? Khto vyhraye? K-t- v-h-a-e- ------------- Khto vyhraye?
Mul ei ole aimugi. Я -е-зна-. Я не знаю. Я н- з-а-. ---------- Я не знаю. 0
YA -- zn-y-. YA ne znayu. Y- n- z-a-u- ------------ YA ne znayu.
Praegu on seis võrdne. П-к--щ---і---. Поки що нічия. П-к- щ- н-ч-я- -------------- Поки що нічия. 0
P-k- ----- -ichyya. Poky shcho nichyya. P-k- s-c-o n-c-y-a- ------------------- Poky shcho nichyya.
Väljakukohtunik on Belgiast. А--і-р-- -------. Арбітр з Бельгії. А-б-т- з Б-л-г-ї- ----------------- Арбітр з Бельгії. 0
Ar-itr-- Be-ʹhi-̈. Arbitr z Belʹhii-. A-b-t- z B-l-h-i-. ------------------ Arbitr z Belʹhiï.
Nüüd tuleb karistuslöök. За-аз-б--е-п--а--т-. Зараз буде пенальті. З-р-з б-д- п-н-л-т-. -------------------- Зараз буде пенальті. 0
Z-r-z-bud--------ti. Zaraz bude penalʹti. Z-r-z b-d- p-n-l-t-. -------------------- Zaraz bude penalʹti.
Värav! Üks null! Г--! Оди-- н---! Гол! Один: нуль! Г-л- О-и-: н-л-! ---------------- Гол! Один: нуль! 0
Ho-! Ody-:--u--! Hol! Odyn: nulʹ! H-l- O-y-: n-l-! ---------------- Hol! Odyn: nulʹ!

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!