Vestmik

et Eile – täna – homme   »   uk Вчора – сьогодні – завтра

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [десять]

10 [desyatʹ]

Вчора – сьогодні – завтра

[Vchora – sʹohodni – zavtra]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. В--ра----а----ота. Вчора була субота. В-о-а б-л- с-б-т-. ------------------ Вчора була субота. 0
Vc---a -u-- ---o--. Vchora bula subota. V-h-r- b-l- s-b-t-. ------------------- Vchora bula subota.
Eile olin ma kinos. Вчор- ----в / б--а-------. Вчора я був / була у кіно. В-о-а я б-в / б-л- у к-н-. -------------------------- Вчора я був / була у кіно. 0
Vch-r- -a ----/ b--a-- -in-. Vchora ya buv / bula u kino. V-h-r- y- b-v / b-l- u k-n-. ---------------------------- Vchora ya buv / bula u kino.
Film oli huvitav. Ф------ув ці-ав-й. Фільм був цікавий. Ф-л-м б-в ц-к-в-й- ------------------ Фільм був цікавий. 0
Fi--m buv---i--v--̆. Filʹm buv tsikavyy-. F-l-m b-v t-i-a-y-̆- -------------------- Filʹm buv tsikavyy̆.
Täna on pühapäev. С-о-о--і не--л-. Сьогодні неділя. С-о-о-н- н-д-л-. ---------------- Сьогодні неділя. 0
Sʹ-h-dn- -e-i--a. Sʹohodni nedilya. S-o-o-n- n-d-l-a- ----------------- Sʹohodni nedilya.
Täna ma ei tööta. Сьо-одні ---е----цю-. Сьогодні я не працюю. С-о-о-н- я н- п-а-ю-. --------------------- Сьогодні я не працюю. 0
Sʹ-h---i--a--------sy-y-. Sʹohodni ya ne pratsyuyu. S-o-o-n- y- n- p-a-s-u-u- ------------------------- Sʹohodni ya ne pratsyuyu.
Ma jään koju. Я з----а--- --ом-. Я залишаюся вдома. Я з-л-ш-ю-я в-о-а- ------------------ Я залишаюся вдома. 0
YA---lys---u-ya v-om-. YA zalyshayusya vdoma. Y- z-l-s-a-u-y- v-o-a- ---------------------- YA zalyshayusya vdoma.
Homme on esmaspäev. З--тра -о---і---. Завтра понеділок. З-в-р- п-н-д-л-к- ----------------- Завтра понеділок. 0
Zav----pone---o-. Zavtra ponedilok. Z-v-r- p-n-d-l-k- ----------------- Zavtra ponedilok.
Homme teen jälle tööd. За-т-а я ---в--п---юю. Завтра я знову працюю. З-в-р- я з-о-у п-а-ю-. ---------------------- Завтра я знову працюю. 0
Zavt-a y---n-vu-p-a--y--u. Zavtra ya znovu pratsyuyu. Z-v-r- y- z-o-u p-a-s-u-u- -------------------------- Zavtra ya znovu pratsyuyu.
Ma töötan büroos. Я -р-цюю --о----. Я працюю в офісі. Я п-а-ю- в о-і-і- ----------------- Я працюю в офісі. 0
Y----at----- ----is-. YA pratsyuyu v ofisi. Y- p-a-s-u-u v o-i-i- --------------------- YA pratsyuyu v ofisi.
Kes see on? Х-- це? Хто це? Х-о ц-? ------- Хто це? 0
K--o--se? Khto tse? K-t- t-e- --------- Khto tse?
See on Peter. Це---тро. Це Петро. Ц- П-т-о- --------- Це Петро. 0
T---Pe---. Tse Petro. T-e P-t-o- ---------- Tse Petro.
Peter on õpilane. П---о-–-ст-де-т. Петро – студент. П-т-о – с-у-е-т- ---------------- Петро – студент. 0
P-tro - ---den-. Petro – student. P-t-o – s-u-e-t- ---------------- Petro – student.
Kes see on? Хт- -е? Хто це? Х-о ц-? ------- Хто це? 0
Kh-o t-e? Khto tse? K-t- t-e- --------- Khto tse?
See on Martha. Ц- Март-. Це Марта. Ц- М-р-а- --------- Це Марта. 0
T-e M-rta. Tse Marta. T-e M-r-a- ---------- Tse Marta.
Martha on sekretär. Марта---секре-а-ка. Марта – секретарка. М-р-а – с-к-е-а-к-. ------------------- Марта – секретарка. 0
M-rt- ---ekr----k-. Marta – sekretarka. M-r-a – s-k-e-a-k-. ------------------- Marta – sekretarka.
Peter ja Martha on sõbrad. П-т-о-і Март-------з-. Петро і Марта – друзі. П-т-о і М-р-а – д-у-і- ---------------------- Петро і Марта – друзі. 0
P-t---i-Mar-a ---ru-i. Petro i Marta – druzi. P-t-o i M-r-a – d-u-i- ---------------------- Petro i Marta – druzi.
Peter on Martha poiss-sõber. П--ро-є-друг-м -ар-и. Петро є другом Марти. П-т-о є д-у-о- М-р-и- --------------------- Петро є другом Марти. 0
Pe-r---- --u-o- ---t-. Petro ye druhom Marty. P-t-o y- d-u-o- M-r-y- ---------------------- Petro ye druhom Marty.
Martha on Peteri tüdruksõber. Марта-є ------о--Петр-. Марта є подругою Петра. М-р-а є п-д-у-о- П-т-а- ----------------------- Марта є подругою Петра. 0
M-rt---- -od-uh-y----tra. Marta ye podruhoyu Petra. M-r-a y- p-d-u-o-u P-t-a- ------------------------- Marta ye podruhoyu Petra.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!