Vestmik

et Küsimuste esitamine 1   »   uk Ставити запитання 1

62 [kuuskümmend kaks]

Küsimuste esitamine 1

Küsimuste esitamine 1

62 [шістдесят два]

62 [shistdesyat dva]

Ставити запитання 1

[Stavyty zapytannya 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
õppima Вчи---я Вчитися В-и-и-я ------- Вчитися 0
Vchyty--a Vchytysya V-h-t-s-a --------- Vchytysya
Kas õpilased õpivad palju? У-ні-б---т- в---ь--? Учні багато вчаться? У-н- б-г-т- в-а-ь-я- -------------------- Учні багато вчаться? 0
Uch-- --h--- ---a-ʹ---? Uchni bahato vchatʹsya? U-h-i b-h-t- v-h-t-s-a- ----------------------- Uchni bahato vchatʹsya?
Ei, nad õpivad vähe. Ні- --ни-вч------м---. Ні, вони вчаться мало. Н-, в-н- в-а-ь-я м-л-. ---------------------- Ні, вони вчаться мало. 0
Ni,-vo-- v-hatʹs-a -al-. Ni, vony vchatʹsya malo. N-, v-n- v-h-t-s-a m-l-. ------------------------ Ni, vony vchatʹsya malo.
küsima З--иту-ати Запитувати З-п-т-в-т- ---------- Запитувати 0
Z-pytu---y Zapytuvaty Z-p-t-v-t- ---------- Zapytuvaty
Küsite te tihti õpetajalt? Ви -ас-о -ап--ує-- -чителя? Ви часто запитуєте вчителя? В- ч-с-о з-п-т-є-е в-и-е-я- --------------------------- Ви часто запитуєте вчителя? 0
V---ha--- ---ytu---e-v-h--e--a? Vy chasto zapytuyete vchytelya? V- c-a-t- z-p-t-y-t- v-h-t-l-a- ------------------------------- Vy chasto zapytuyete vchytelya?
Ei, ma ei küsi talt tihti. Ні,-- н---ас----ого -а---у-. Ні, я не часто його запитую. Н-, я н- ч-с-о й-г- з-п-т-ю- ---------------------------- Ні, я не часто його запитую. 0
Ni- y---e-c---t---̆oh-----y--y-. Ni, ya ne chasto y-oho zapytuyu. N-, y- n- c-a-t- y-o-o z-p-t-y-. -------------------------------- Ni, ya ne chasto y̆oho zapytuyu.
vastama В----віда-и Відповідати В-д-о-і-а-и ----------- Відповідати 0
Vidp--i--ty Vidpovidaty V-d-o-i-a-y ----------- Vidpovidaty
Vastake, palun. Від--ві-а--е--б----ласка. Відповідайте, будь-ласка. В-д-о-і-а-т-, б-д---а-к-. ------------------------- Відповідайте, будь-ласка. 0
V--po-iday-----bu------ka. Vidpoviday-te, budʹ-laska. V-d-o-i-a-̆-e- b-d---a-k-. -------------------------- Vidpoviday̆te, budʹ-laska.
Ma vastan. Я -ід--ві---. Я відповідаю. Я в-д-о-і-а-. ------------- Я відповідаю. 0
YA -id-ov-----. YA vidpovidayu. Y- v-d-o-i-a-u- --------------- YA vidpovidayu.
töötama Працюва-и Працювати П-а-ю-а-и --------- Працювати 0
Pra-sy-v-ty Pratsyuvaty P-a-s-u-a-y ----------- Pratsyuvaty
Töötab ta praegu? В-- за--з--ра---? Він зараз працює? В-н з-р-з п-а-ю-? ----------------- Він зараз працює? 0
V-n z-ra- pra---u-e? Vin zaraz pratsyuye? V-n z-r-z p-a-s-u-e- -------------------- Vin zaraz pratsyuye?
Jah, ta töötab praegu. Т--, ві--за-а- --ац--. Так, він зараз працює. Т-к- в-н з-р-з п-а-ю-. ---------------------- Так, він зараз працює. 0
T-k- --n--a--z-pr-ts----. Tak, vin zaraz pratsyuye. T-k- v-n z-r-z p-a-s-u-e- ------------------------- Tak, vin zaraz pratsyuye.
tulema Пр-х-дити Приходити П-и-о-и-и --------- Приходити 0
P-y-ho---y Prykhodyty P-y-h-d-t- ---------- Prykhodyty
Tulete te? В---де-е? Ви йдете? В- й-е-е- --------- Ви йдете? 0
V--y̆d---? Vy y-dete? V- y-d-t-? ---------- Vy y̆dete?
Jah, me tuleme kohe. Т----м- з---з-пр-йде--. Так, ми зараз прийдемо. Т-к- м- з-р-з п-и-д-м-. ----------------------- Так, ми зараз прийдемо. 0
T--- -- zar-- -ryy̆dem-. Tak, my zaraz pryy-demo. T-k- m- z-r-z p-y-̆-e-o- ------------------------ Tak, my zaraz pryy̆demo.
elama Жи-и Жити Ж-т- ---- Жити 0
Zhyty Zhyty Z-y-y ----- Zhyty
Elate te Berliinis? В- --в--е в Бе-л--і? Ви живете в Берліні? В- ж-в-т- в Б-р-і-і- -------------------- Ви живете в Берліні? 0
Vy zhy---e - -er----? Vy zhyvete v Berlini? V- z-y-e-e v B-r-i-i- --------------------- Vy zhyvete v Berlini?
Jah, ma elan Berliinis. Т--,-я ---- в --р--ні. Так, я живу в Берліні. Т-к- я ж-в- в Б-р-і-і- ---------------------- Так, я живу в Берліні. 0
Ta-, -a zhy---v--erlin-. Tak, ya zhyvu v Berlini. T-k- y- z-y-u v B-r-i-i- ------------------------ Tak, ya zhyvu v Berlini.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes tahab rääkida, peab kirjutama!

Võõrkeelte õppimine ei ole alati lihtne. Keeleõppurite jaoks on alguses tihtipeale rääkima hakkamine eriti raske. Paljud ei leia julgust, et uues keeles lauseid öelda. Nad kardavad vigu teha. Sellistele õpilastele võib lahenduseks olla kirjutamine. Sest need, kes tahavad hästi rääkima õppida, peaksid kirjutama nii palju kui võimalik! Kirjutamine aitab meil uue keelega kohaneda. Põhjusi selleks on palju. Kirjutamine on rääkimisest erinev. See on palju keerulisem protsess. Kirjutades võtame me endale rohkem aega mõelda, milliseid sõnu kasutada. Seejuures töötab meie aju uue keelega intensiivsemalt. Kirjutades oleme ka palju rohkem lõdvestunud. Keegi ei oosta meilt kohe vastust. Nii et saame rahulikult oma hirmust üle saada. Lisaks soodustab kirjutamine loovust. Me tunneme end uue keelega vabamalt ja mängulisemalt. Kirjutamine võimaldab meile ka rohkem aega kui rääkimine. Ja see toetab meie mälu! Aga kirjutamise suurimaks eeliseks on kaudne vorm. See tähendab, et saame tähelepanelikult vaadelda oma teksti sõnastust. Meil on oma tekstist selge ülevaade. Nii saame me oma vigu parandada ja selle käigus ka õppida. See, mida me uues kirjutamas ei olegi nii oluline. Oluline on tekitada endale lausete vormistamise rutiin. Harjutamiseks võite otsida endale välismaise kirjasõbra. Siis võiksite kunagi ka päriselt kohtuda. Siis näete: rääkimine on nüüd palju lihtsam!