短语手册

zh 认识,相识   »   et Tuttavaks saama

3[三]

认识,相识

认识,相识

3 [kolm]

Tuttavaks saama

选择您想要查看翻译的方式:   
中文(简体) 爱沙尼亚语 播放 更多
你好 /喂 ! Te--! Tere! T-r-! ----- Tere! 0
你好 ! T-r--päe----! Tere päevast! T-r- p-e-a-t- ------------- Tere päevast! 0
你 好 吗 /最近 怎么 样 ? Kuida---äh--? Kuidas läheb? K-i-a- l-h-b- ------------- Kuidas läheb? 0
您 来自 欧洲 吗 ? T--ete------ro--as-? Tulete te Euroopast? T-l-t- t- E-r-o-a-t- -------------------- Tulete te Euroopast? 0
您 来自 美国 吗 ? T--e-- te---ee--k-st? Tulete te Ameerikast? T-l-t- t- A-e-r-k-s-? --------------------- Tulete te Ameerikast? 0
您 来自 亚洲 吗 ? T-------- -asia--? Tulete te Aasiast? T-l-t- t- A-s-a-t- ------------------ Tulete te Aasiast? 0
您 住在 哪一个 宾馆 ? Mill--es---te-lis t- pe---t-? Millises hotellis te peatute? M-l-i-e- h-t-l-i- t- p-a-u-e- ----------------------------- Millises hotellis te peatute? 0
您 在 这里 已经 多久 了 ? Ku- -a-a--e---in jub- o--te? Kui kaua te siin juba olete? K-i k-u- t- s-i- j-b- o-e-e- ---------------------------- Kui kaua te siin juba olete? 0
您 要 停留 多久 ? Ku---a---s--e--ääte? Kui kauaks te jääte? K-i k-u-k- t- j-ä-e- -------------------- Kui kauaks te jääte? 0
您 喜欢 这里 吗 ? Ka- ----e-m-----b--i-n? Kas teile meeldib siin? K-s t-i-e m-e-d-b s-i-? ----------------------- Kas teile meeldib siin? 0
您 在 这里 度假 吗 ? O------e--iin p---u-el? Olete te siin puhkusel? O-e-e t- s-i- p-h-u-e-? ----------------------- Olete te siin puhkusel? 0
欢迎 您 到 我这儿 来 ! K--a-t-g- -in- -u--gi! Külastage mind kunagi! K-l-s-a-e m-n- k-n-g-! ---------------------- Külastage mind kunagi! 0
这是 我的 住址 。 Si-n-on-m-n--a-dr-ss. Siin on minu aadress. S-i- o- m-n- a-d-e-s- --------------------- Siin on minu aadress. 0
我们 明天 见面 吗 ? K---n---e-ho-me? Kas näeme homme? K-s n-e-e h-m-e- ---------------- Kas näeme homme? 0
我 很 抱歉, 我 已 有 安排 了 。 M---o--k-hj-- ku-- ----on -i-agi jub--e--. Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. M-l o- k-h-u- k-i- m-l o- m-d-g- j-b- e-s- ------------------------------------------ Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. 0
再见 ! Hü-a---! Hüvasti! H-v-s-i- -------- Hüvasti! 0
再见 ! N-g---s---! Nägemiseni! N-g-m-s-n-! ----------- Nägemiseni! 0
一会儿 见 ! V--sti--ä---! Varsti näeme! V-r-t- n-e-e- ------------- Varsti näeme! 0

字母

我们可以通过语言来相互沟通。 我们告诉别人我们的所思所感。 书面文字同样具有这样的功能。 大部分语言都有自己的文字。 文字由字符构成。 这些字符可以以不同的形式出现。 许多文字以注音符号构成。 这些文字的注音符号被称之为字母。 一个字母就是一个图形字符的规则性组合。 这些字符又通过特定的组合规则组构词语。 每个字符都有一个固定的读音。 ‘Alphabet’这个单词起源于希腊语。 希腊语里的前二个字母分别叫作‘Alpha’和‘Beta’。 历史上曾经有过许多不一样的字母。 早在三千多年前人类就已经在使用文字符号。 文字符号在古代是神秘的象征。 只有极少数人才知道它们的真正含义。 后来这些字符失去了它们的象征特性。 今天的字母已经没有任何意思。 它们只有在与其它字母组合时才能产生涵义。 而像汉语的象形文字则是以另外一种形式在起作用。 象形文字就像一幅画,蕴含着画面所指向的涵义。 当我们书写时,我们的思维也在编码。 我们运用文字符号记录我们的知识。 我们的大脑学会了如何对字母进行解码。 字符构成了词汇,词汇构成了思想。 因此一篇文章可以流传千年而不衰。 并且仍然能够被读者所理解…