短语手册

zh 在迪厅里   »   et Diskoteegis

46[四十六]

在迪厅里

在迪厅里

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

选择您想要查看翻译的方式:   
中文(简体) 爱沙尼亚语 播放 更多
这个 位子 是 空的 吗 ? K-- ----koh- s-in -- v---? Kas see koht siin on vaba? K-s s-e k-h- s-i- o- v-b-? -------------------------- Kas see koht siin on vaba? 0
我 可以 坐 在 您旁边 吗 ? Kas ma---in -ei--a --t-d-? Kas ma võin teiega istuda? K-s m- v-i- t-i-g- i-t-d-? -------------------------- Kas ma võin teiega istuda? 0
很 乐意 。 M---el--. Meeleldi. M-e-e-d-. --------- Meeleldi. 0
您 觉得 这音乐 怎么样 ? Kuid---te--- --u---a-m---d-b? Kuidas teile muusika meeldib? K-i-a- t-i-e m-u-i-a m-e-d-b- ----------------------------- Kuidas teile muusika meeldib? 0
有点儿 太吵 了 。 V-i---v-l--. Veidi valju. V-i-i v-l-u- ------------ Veidi valju. 0
但是 这个 乐队 演奏得 很棒 。 Ku---bä----ä---b pä--s h---i. Kuid bänd mängib päris hästi. K-i- b-n- m-n-i- p-r-s h-s-i- ----------------------------- Kuid bänd mängib päris hästi. 0
您 经常 到 这里 来 吗 ? K-- -e---ite t-----s-i-? Kas te käite tihti siin? K-s t- k-i-e t-h-i s-i-? ------------------------ Kas te käite tihti siin? 0
不是的, 这是 第一次 。 Ei,-se---n e-i-e-- ko--. Ei, see on esimene kord. E-, s-e o- e-i-e-e k-r-. ------------------------ Ei, see on esimene kord. 0
我 以前 没有 来过 这儿 。 M---i --- -u-agi-s-i--kä----. Ma ei ole kunagi siin käinud. M- e- o-e k-n-g- s-i- k-i-u-. ----------------------------- Ma ei ole kunagi siin käinud. 0
您 跳舞 吗 ? K-s te-t---s---? Kas te tantsite? K-s t- t-n-s-t-? ---------------- Kas te tantsite? 0
也许 过 一会儿 吧 。 Hi-j-m võ-b-o-la. Hiljem võib-olla. H-l-e- v-i---l-a- ----------------- Hiljem võib-olla. 0
我 跳得 不好 。 M- -i -----er-ti ---t- --n-sida. Ma ei oska eriti hästi tantsida. M- e- o-k- e-i-i h-s-i t-n-s-d-. -------------------------------- Ma ei oska eriti hästi tantsida. 0
这 很 简单 。 S-- on----- -i-t-e. See on väga lihtne. S-e o- v-g- l-h-n-. ------------------- See on väga lihtne. 0
我 跳给 您看 。 Ma --it-- te-l-. Ma näitan teile. M- n-i-a- t-i-e- ---------------- Ma näitan teile. 0
不用了, 还是 下次 吧 ! Ei- parem ---- --in- ko--. Ei, parem mõni teine kord. E-, p-r-m m-n- t-i-e k-r-. -------------------------- Ei, parem mõni teine kord. 0
您 在 等 什么 人 吗 ? O----e-te -eda-i? Ootate te kedagi? O-t-t- t- k-d-g-? ----------------- Ootate te kedagi? 0
是啊, 在 等 我的 朋友 。 J-h- ----po-ss---pra. Jah, oma poiss-sõpra. J-h- o-a p-i-s-s-p-a- --------------------- Jah, oma poiss-sõpra. 0
这不, 他 来 了 ! S---t---ga-t t- -ule---! Sealt tagant ta tulebki! S-a-t t-g-n- t- t-l-b-i- ------------------------ Sealt tagant ta tulebki! 0

基因影响语言

我们的出身决定了我们说哪种语言。 但我们的基因也对我们的语言负有责任。 这个结论由苏格兰研究学者得出。 他们研究了英语为何不同于汉语的课题。 通过研究发现,基因在其中也扮演着重要角色。 因为基因影响了大脑的发展。 也就是说,基因塑造了大脑结构。 因此也决定了我们学习语言的能力。 两个变异体基因在其中起着决定性作用。 如果其中一个变异体基因缺少,声调语言就会得到发展。 因此声调语言被没有该变异体基因的人群所使用。 在声调语言中,词语的意思由声调的调值所决定。 比如,汉语就是一种声调语言。 如果该变异体基因占主导地位,其它语言则得到发展。 英语并不是声调语言。 这些变异体基因并不是均匀分配的。 也就是说,它们在世界上出现的几率是不同的。 语言只有通过传承才能存在。 为此孩子必须能模仿父母的语言。 他们必须学好语言。 只有这样语言才能世代流传下去。 一个更古老的变异体基因促进了声调语言的发展。 很早以前好像存在更多声调语言。 但是也不应过于夸大基因成分。 基因只能对语言的发展加以解释。 但是不存在某种英语基因或汉语基因。 任何人都能学习任何一种语言。 对此我们不需要基因,只需要好奇心和训练!