Vestmik

et Nädalapäevad   »   lv Nedēļas dienas

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [deviņi]

Nedēļas dienas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
esmaspäev p-rm--e-a p-------- p-r-d-e-a --------- pirmdiena 0
teisipäev ot--iena o------- o-r-i-n- -------- otrdiena 0
kolmapäev treš---na t-------- t-e-d-e-a --------- trešdiena 0
neljapäev cet---d-e-a c---------- c-t-r-d-e-a ----------- ceturtdiena 0
reede pi-k-die-a p--------- p-e-t-i-n- ---------- piektdiena 0
laupäev s--t--ena s-------- s-s-d-e-a --------- sestdiena 0
pühapäev svē----na s-------- s-ē-d-e-a --------- svētdiena 0
nädal nedēļa n----- n-d-ļ- ------ nedēļa 0
esmaspäevast pühapäevani no-p--mdie-a--l-dz--vē-di---i n- p--------- l--- s--------- n- p-r-d-e-a- l-d- s-ē-d-e-a- ----------------------------- no pirmdienas līdz svētdienai 0
Esimene päev on esmaspäev. P---ā--i-n--ir -irmd--n-. P---- d---- i- p--------- P-r-ā d-e-a i- p-r-d-e-a- ------------------------- Pirmā diena ir pirmdiena. 0
Teine päev on teisipäev. O-rā di--- ir -----en-. O--- d---- i- o-------- O-r- d-e-a i- o-r-i-n-. ----------------------- Otrā diena ir otrdiena. 0
Kolmas päev on kolmapäev. T-ešā ------ir --eš---n-. T---- d---- i- t--------- T-e-ā d-e-a i- t-e-d-e-a- ------------------------- Trešā diena ir trešdiena. 0
Neljas päev on neljapäev. Ce-u-t---i--a i- -etu-td--na. C------ d---- i- c----------- C-t-r-ā d-e-a i- c-t-r-d-e-a- ----------------------------- Ceturtā diena ir ceturtdiena. 0
Viies päev on reede. Pi--t--d-en--i---i--t--en-. P----- d---- i- p---------- P-e-t- d-e-a i- p-e-t-i-n-. --------------------------- Piektā diena ir piektdiena. 0
Kuues päev on laupäev. Se-tā di--a i- ses-d-e-a. S---- d---- i- s--------- S-s-ā d-e-a i- s-s-d-e-a- ------------------------- Sestā diena ir sestdiena. 0
Seitsmes päev on pühapäev. S-p-īt- -i--a--r s-ētd-ena. S------ d---- i- s--------- S-p-ī-ā d-e-a i- s-ē-d-e-a- --------------------------- Septītā diena ir svētdiena. 0
Nädalas on seitse päeva. N-d-ļ- i- s----ņ-s-dien--. N----- i- s------- d------ N-d-ļ- i- s-p-i-a- d-e-a-. -------------------------- Nedēļā ir septiņas dienas. 0
Me töötame ainult viis päeva. M-s--t---ā--m--ik-- p-e-as di-nas. M-- s-------- t---- p----- d------ M-s s-r-d-j-m t-k-i p-e-a- d-e-a-. ---------------------------------- Mēs strādājam tikai piecas dienas. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!