Vestmik

et Kaubamajas   »   lv Veikalā

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [piecdesmit divi]

Veikalā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? V----------m uz ti-----e---a--n-mu? V-- a------- u- t------------ n---- V-i a-z-e-i- u- t-r-z-i-c-b-s n-m-? ----------------------------------- Vai aiziesim uz tirdzniecības namu? 0
Ma pean sisseoste tegema. Ma--jā--pēr-as. M-- j---------- M-n j-i-p-r-a-. --------------- Man jāiepērkas. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. Es-g-----v--kt---e--s-p--kumu-. E- g---- v---- l----- p-------- E- g-i-u v-i-t l-e-u- p-r-u-u-. ------------------------------- Es gribu veikt lielus pirkumus. 0
Kus on bürookaubad? Kur -- -an--lej---pr-c--? K-- i- k--------- p------ K-r i- k-n-e-e-a- p-e-e-? ------------------------- Kur ir kancelejas preces? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Man---ja---pl--s--s-un-----u-u ---ī-u. M-- v---- a-------- u- v------ p------ M-n v-j-g a-l-k-n-s u- v-s-u-u p-p-r-. -------------------------------------- Man vajag aploksnes un vēstuļu papīru. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. M-- -aj-- p---s----a- un-flo-a--er--. M-- v---- p---------- u- f----------- M-n v-j-g p-l-s-a-v-s u- f-o-a-t-r-s- ------------------------------------- Man vajag pildspalvas un flomasterus. 0
Kus on mööbel? Ku- i- ----l--? K-- i- m------- K-r i- m-b-l-s- --------------- Kur ir mēbeles? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. Man---jag skapi-u- ----di. M-- v---- s---- u- k------ M-n v-j-g s-a-i u- k-m-d-. -------------------------- Man vajag skapi un kumodi. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. M-n -ajag rakst--g-l-u u--p-a-k-u. M-- v---- r----------- u- p------- M-n v-j-g r-k-t-m-a-d- u- p-a-k-u- ---------------------------------- Man vajag rakstāmgaldu un plauktu. 0
Kus on mänguasjad? K-- -r -o---l-e-as? K-- i- r----------- K-r i- r-t-ļ-i-t-s- ------------------- Kur ir rotaļlietas? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. M-n--ajag lell---n--o--ļu ---īti. M-- v---- l---- u- r----- l------ M-n v-j-g l-l-i u- r-t-ļ- l-c-t-. --------------------------------- Man vajag lelli un rotaļu lācīti. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. Man v---g--u-b-----b- u- ša--. M-- v---- f---------- u- š---- M-n v-j-g f-t-o-b-m-u u- š-h-. ------------------------------ Man vajag futbolbumbu un šahu. 0
Kus on tööriistad? Kur ir d-rba rīki? K-- i- d---- r---- K-r i- d-r-a r-k-? ------------------ Kur ir darba rīki? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. Ma- va--- ---ru -n---an-a-. M-- v---- ā---- u- s------- M-n v-j-g ā-u-u u- s-a-g-s- --------------------------- Man vajag āmuru un stangas. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. M-- -a--g ------- --rū-------. M-- v---- u--- u- s----------- M-n v-j-g u-b- u- s-r-v-r-e-i- ------------------------------ Man vajag urbi un skrūvgriezi. 0
Kus on ehted? Ku- ir-r---s---t--? K-- i- r----------- K-r i- r-t-s-i-t-s- ------------------- Kur ir rotaslietas? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. M-n v-----ķ-dī-- -- r--as---ā-zi. M-- v---- ķ----- u- r------------ M-n v-j-g ķ-d-t- u- r-k-s-p-ā-z-. --------------------------------- Man vajag ķēdīti un rokassprādzi. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. M-n -a--g gr---en- -- -us-a-us. M-- v---- g------- u- a-------- M-n v-j-g g-e-z-n- u- a-s-a-u-. ------------------------------- Man vajag gredzenu un auskarus. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!