Vestmik

et Sidesõnad 1   »   lv Saikļi 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [deviņdesmit četri]

Saikļi 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. P-g-i-i- kam-- --r--ā- -ietus. P------- k---- p------ l------ P-g-i-i- k-m-r p-r-t-s l-e-u-. ------------------------------ Pagaidi, kamēr pārstās lietus. 0
Oota kuni ma valmis olen. P---id-,----ēr--- -ab-ig--. P------- k---- e- p-------- P-g-i-i- k-m-r e- p-b-i-š-. --------------------------- Pagaidi, kamēr es pabeigšu. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P--aid-, ka--- -iņš---nā-s-a-p-ka-. P------- k---- v--- a----- a------- P-g-i-i- k-m-r v-ņ- a-n-k- a-p-k-ļ- ----------------------------------- Pagaidi, kamēr viņš atnāks atpakaļ. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Es--ai--,-k-m-- -----mat- -----au--. E- g----- k---- m--- m--- b-- s----- E- g-i-u- k-m-r m-n- m-t- b-s s-u-i- ------------------------------------ Es gaidu, kamēr mani mati būs sausi. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. E- ----u,---m-r--e-gs-e- film-. E- g----- k---- b------- f----- E- g-i-u- k-m-r b-i-s-e- f-l-a- ------------------------------- Es gaidu, kamēr beigsies filma. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Es -aidu- ----- l-ks-for- -ūs--aļā gaism-. E- g----- k---- l-------- b-- z--- g------ E- g-i-u- k-m-r l-k-o-o-ā b-s z-ļ- g-i-m-. ------------------------------------------ Es gaidu, kamēr luksoforā būs zaļā gaisma. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Kad ----o--e- ---aļ-n-j-m-? K-- t- d----- a------------ K-d t- d-s-e- a-v-ļ-n-j-m-? --------------------------- Kad tu dosies atvaļinājumā? 0
Veel enne suvevaheaga? V---p-rms-------s --īvdi--ā-? V-- p---- v------ b---------- V-l p-r-s v-s-r-s b-ī-d-e-ā-? ----------------------------- Vēl pirms vasaras brīvdienām? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. J-, p-r-s --- -ā--s--a---as b-ī-di-n-s. J-- p---- v-- s---- v------ b---------- J-, p-r-s v-l s-k-s v-s-r-s b-ī-d-e-a-. --------------------------------------- Jā, pirms vēl sākas vasaras brīvdienas. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. S-l--o jum-u,-pir-s----as-z-ema! S----- j----- p---- s---- z----- S-l-b- j-m-u- p-r-s s-k-s z-e-a- -------------------------------- Salabo jumtu, pirms sākas ziema! 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. N--az-ā-ro--s, p-r-s-tu-s-----------a---! N------ r----- p---- t- s----- p-- g----- N-m-z-ā r-k-s- p-r-s t- s-d-e- p-e g-l-a- ----------------------------------------- Nomazgā rokas, pirms tu sēdies pie galda! 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. A--ve- -ogu,-----s t- ej----! A----- l---- p---- t- e- ā--- A-z-e- l-g-, p-r-s t- e- ā-ā- ----------------------------- Aizver logu, pirms tu ej ārā! 0
Millal sa koju tuled? K-----------āj-s? K-- t- n-- m----- K-d t- n-c m-j-s- ----------------- Kad tu nāc mājās? 0
Peale tunde? P-c -odarbīb--? P-- n---------- P-c n-d-r-ī-ā-? --------------- Pēc nodarbībām? 0
Jah, peale tundide lõppu. Jā-------e-d-a---o-arb---s. J-- k-- b------ n---------- J-, k-d b-i-z-s n-d-r-ī-a-. --------------------------- Jā, kad beidzas nodarbības. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. P----el--me---adīj--a--iņš va----nev--ē-a-str-d-t. P-- n------- g------- v--- v---- n------- s------- P-c n-l-i-e- g-d-j-m- v-ņ- v-i-s n-v-r-j- s-r-d-t- -------------------------------------------------- Pēc nelaimes gadījuma viņš vairs nevarēja strādāt. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Pēc -a--------i-- --u-ē-a--a-b-- v-ņš-de-ā--u--A-e--ku. P-- t--- k-- v--- z------ d----- v--- d---- u- A------- P-c t-m- k-d v-ņ- z-u-ē-a d-r-u- v-ņ- d-v-s u- A-e-i-u- ------------------------------------------------------- Pēc tam, kad viņš zaudēja darbu, viņš devās uz Ameriku. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Pē- -a-, ------ņ- -ija--evies--z ------u--v--š----va-b---ts. P-- t--- k-- v--- b--- d----- u- A------- v--- k---- b------ P-c t-m- k-d v-ņ- b-j- d-v-e- u- A-e-i-u- v-ņ- k-u-a b-g-t-. ------------------------------------------------------------ Pēc tam, kad viņš bija devies uz Ameriku, viņš kļuva bagāts. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...