Vestmik

et Postkontoris   »   lv Pastā

59 [viiskümmend üheksa]

Postkontoris

Postkontoris

59 [piecdesmit deviņi]

Pastā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Kus on lähim postkontor? K-r ir tuv-kā -ast- no-aļ-? K-- i- t----- p---- n------ K-r i- t-v-k- p-s-a n-d-ļ-? --------------------------- Kur ir tuvākā pasta nodaļa? 0
Kas lähima postkontorini on pikk maa? V-i l--z--uvā----i p-s-- noda--- ir tā--? V-- l--- t-------- p---- n------ i- t---- V-i l-d- t-v-k-j-i p-s-a n-d-ļ-i i- t-l-? ----------------------------------------- Vai līdz tuvākajai pasta nodaļai ir tālu? 0
Kus on lähim kirjakast? Ku---r tu-ā-- -as-----ī--? K-- i- t----- p----------- K-r i- t-v-k- p-s-k-s-ī-e- -------------------------- Kur ir tuvākā pastkastīte? 0
Mul on paari postmarki vaja. M-n vaj-- ----s p--tm--ku. M-- v---- p---- p--------- M-n v-j-g p-r-s p-s-m-r-u- -------------------------- Man vajag pāris pastmarku. 0
Ühele kaardile ja ühele kirjale. Pas--a-tei----vē----ei. P--------- u- v-------- P-s-k-r-e- u- v-s-u-e-. ----------------------- Pastkartei un vēstulei. 0
Kui palju maksab paki saatmine Ameerikasse? C-k m--s- p-sta ---ī-u---u-----rik-? C-- m---- p---- s------- u- A------- C-k m-k-ā p-s-a s-t-j-m- u- A-e-i-u- ------------------------------------ Cik maksā pasta sūtījums uz Ameriku? 0
Kui raske on see pakk? C---s--ga-ir -a-a? C-- s---- i- p---- C-k s-a-a i- p-k-? ------------------ Cik smaga ir paka? 0
Kas ma võin selle lennupostiga saata? V-i-es---r- -o------īt a- a--opas--? V-- e- v--- t- n------ a- a--------- V-i e- v-r- t- n-s-t-t a- a-i-p-s-u- ------------------------------------ Vai es varu to nosūtīt ar aviopastu? 0
Kui kaua kulub selle kohale jõudmiseks? Pē- c-k -l---l--k- t- p---ā-s? P-- c-- i--- l---- t- p------- P-c c-k i-g- l-i-a t- p-e-ā-s- ------------------------------ Pēc cik ilga laika tā pienāks? 0
Kus ma helistada saan? Ku- -s ---u-p-e-va---? K-- e- v--- p--------- K-r e- v-r- p-e-v-n-t- ---------------------- Kur es varu piezvanīt? 0
Kus on lähim telefon? Kur--- t--ākā --le--na k--īne? K-- i- t----- t------- k------ K-r i- t-v-k- t-l-f-n- k-b-n-? ------------------------------ Kur ir tuvākā telefona kabīne? 0
Kas teil on telefonikaarte? V-- J-m---r--e-e-ar-e-? V-- J--- i- t---------- V-i J-m- i- t-l-k-r-e-? ----------------------- Vai Jums ir telekartes? 0
Kas teil on telefoniraamatut? Va- --m---r-t---f-n--g-ā----? V-- J--- i- t------- g------- V-i J-m- i- t-l-f-n- g-ā-a-a- ----------------------------- Vai Jums ir telefona grāmata? 0
Teate te Austria suunakoodi? V-i-Jū- zi-ā- Austri-----o-u? V-- J-- z---- A-------- k---- V-i J-s z-n-t A-s-r-j-s k-d-? ----------------------------- Vai Jūs zināt Austrijas kodu? 0
Üks hetk, ma vaatan järgi. Acumir---- -s p-----īš-s. A--------- e- p---------- A-u-i-k-i- e- p-s-a-ī-o-. ------------------------- Acumirkli, es paskatīšos. 0
Liin on pidevalt hõivatud. L-n-ja -----z-emta. L----- i- a-------- L-n-j- i- a-z-e-t-. ------------------- Līnija ir aizņemta. 0
Millise numbri te valisite? Kād---u-ur---ūs -zv---j-tie-? K--- n----- j-- i------------ K-d- n-m-r- j-s i-v-l-j-t-e-? ----------------------------- Kādu numuru jūs izvēlējāties? 0
Te peate esimesena nulli valima! J--s--isp-rms -ā-z---a- -ull-. J--- v------- j-------- n----- J-m- v-s-i-m- j-i-v-l-s n-l-e- ------------------------------ Jums vispirms jāizvēlas nulle. 0

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!