Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   lv Piederības vietniekvārdi 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sešdesmit septiņi]

Piederības vietniekvārdi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
prillid bril--s b------ b-i-l-s ------- brilles 0
Ta unustas oma prillid. Vi-- a-z---s- ----s -r-l--s. V--- a------- s---- b------- V-ņ- a-z-i-s- s-v-s b-i-l-s- ---------------------------- Viņš aizmirsa savas brilles. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? K---t-d--- --ņ- br--l-s? K-- t-- i- v--- b------- K-r t-d i- v-ņ- b-i-l-s- ------------------------ Kur tad ir viņa brilles? 0
kell p-l-stenis p--------- p-l-s-e-i- ---------- pulkstenis 0
Ta kell on katki. V-ņ--pu-kst-n-s-i--s--o--j---. V--- p--------- i- s---------- V-ņ- p-l-s-e-i- i- s-b-j-j-e-. ------------------------------ Viņa pulkstenis ir sabojājies. 0
Kell ripub seinal. P-lks-en---k----as------i-n--. P--------- k------ p-- s------ P-l-s-e-i- k-r-j-s p-e s-e-a-. ------------------------------ Pulkstenis karājas pie sienas. 0
pass p-se p--- p-s- ---- pase 0
Ta kaotas enda passi. Vi-š -r p-zaudē-is-sa-u-pa-i. V--- i- p--------- s--- p---- V-ņ- i- p-z-u-ē-i- s-v- p-s-. ----------------------------- Viņš ir pazaudējis savu pasi. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? K-- --d-ir vi-a p-s-? K-- t-- i- v--- p---- K-r t-d i- v-ņ- p-s-? --------------------- Kur tad ir viņa pase? 0
nad – nende vi-- ---i-u v--- – v--- v-ņ- – v-ņ- ----------- viņi – viņu 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Bē-------a--at--st-sa-us-vecāk-s. B---- n---- a----- s---- v------- B-r-i n-v-r a-r-s- s-v-s v-c-k-s- --------------------------------- Bērni nevar atrast savus vecākus. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Be- -ur --u-----v-ņ- v----i. B-- t-- j-- n-- v--- v------ B-t t-r j-u n-k v-ņ- v-c-k-. ---------------------------- Bet tur jau nāk viņu vecāki. 0
Teie – teie J-s –--ūsu J-- – J--- J-s – J-s- ---------- Jūs – Jūsu 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Kā-s-bi-a----u-ceļ----s,-Mill--- ku-gs? K--- b--- J--- c-------- M------ k----- K-d- b-j- J-s- c-ļ-j-m-, M-l-e-a k-n-s- --------------------------------------- Kāds bija Jūsu ceļojums, Millera kungs? 0
Kus on teie naine, härra Müller? K-r-i--Jūs- sie-a- Mi------k--g-? K-- i- J--- s----- M------ k----- K-r i- J-s- s-e-a- M-l-e-a k-n-s- --------------------------------- Kur ir Jūsu sieva, Millera kungs? 0
Teie – teie Jūs - -ū-u J-- – J--- J-s – J-s- ---------- Jūs – Jūsu 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? K-d- -i-- -ū-- ceļo-u--,----tes-k-----? K--- b--- J--- c-------- Š----- k------ K-d- b-j- J-s- c-ļ-j-m-, Š-i-e- k-n-z-? --------------------------------------- Kāds bija Jūsu ceļojums, Šmites kundze? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? K-r-ir Jū---v-rs- -m--es-k-n--e? K-- i- J--- v---- Š----- k------ K-r i- J-s- v-r-, Š-i-e- k-n-z-? -------------------------------- Kur ir Jūsu vīrs, Šmites kundze? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!