Vestmik

et Eitamine 2   »   lv Noliegums 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sešdesmit pieci]

Noliegums 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? Va---r-d-e---ir------? V-- g------- i- d----- V-i g-e-z-n- i- d-r-s- ---------------------- Vai gredzens ir dārgs? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Nē--tas -a----t-----s-----e---. N-- t-- m---- t---- s---- e---- N-, t-s m-k-ā t-k-i s-m-s e-r-. ------------------------------- Nē, tas maksā tikai simts eiro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. B-- man ------ai-pi---esm-t. B-- m-- i- t---- p---------- B-t m-n i- t-k-i p-e-d-s-i-. ---------------------------- Bet man ir tikai piecdesmit. 0
Oled sa juba valmis? Vai t---a- -si ga---a? V-- t- j-- e-- g------ V-i t- j-u e-i g-t-v-? ---------------------- Vai tu jau esi gatava? 0
Ei, veel mitte. Nē--v-- -ē. N-- v-- n-- N-, v-l n-. ----------- Nē, vēl nē. 0
Aga kohe olen valmis. Be------ū-----ū-- g-tava. B-- e- t---- b--- g------ B-t e- t-l-t b-š- g-t-v-. ------------------------- Bet es tūlīt būšu gatava. 0
Soovid sa veel suppi? Va- t----l-vēli----u--? V-- t- v-- v----- z---- V-i t- v-l v-l-e- z-p-? ----------------------- Vai tu vēl vēlies zupu? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nē- -ai-āk -eg--bu. N-- v----- n------- N-, v-i-ā- n-g-i-u- ------------------- Nē, vairāk negribu. 0
Aga veel üht jäätist. B-- vē- s---ēju-u. B-- v-- s--------- B-t v-l s-l-ē-u-u- ------------------ Bet vēl saldējumu. 0
Elad sa juba kaua siin? Va---u ja- sen te d-īv-? V-- t- j-- s-- t- d----- V-i t- j-u s-n t- d-ī-o- ------------------------ Vai tu jau sen te dzīvo? 0
Ei, alles esimest kuud. N-, --kai m-n-si. N-- t---- m------ N-, t-k-i m-n-s-. ----------------- Nē, tikai mēnesi. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. B---e- pazī-tu ja- d---z---cilv-k--. B-- e- p------ j-- d------ c-------- B-t e- p-z-s-u j-u d-u-z-s c-l-ē-u-. ------------------------------------ Bet es pazīstu jau daudzus cilvēkus. 0
Sõidad sa homme koju? Vai tu rī- ----c m-jās? V-- t- r-- b---- m----- V-i t- r-t b-a-c m-j-s- ----------------------- Vai tu rīt brauc mājās? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N---t-k-- nedēļas-----l-. N-- t---- n------ n------ N-, t-k-i n-d-ļ-s n-g-l-. ------------------------- Nē, tikai nedēļas nogalē. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Bet-es atgr-e--šos j---s-ē--i-n. B-- e- a---------- j-- s-------- B-t e- a-g-i-z-š-s j-u s-ē-d-e-. -------------------------------- Bet es atgriezīšos jau svētdien. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? V-i-t--- me--a -- --u pi-au--si? V-- t--- m---- i- j-- p--------- V-i t-v- m-i-a i- j-u p-e-u-u-i- -------------------------------- Vai tava meita ir jau pieaugusi? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Nē- -iņa- ----ikai-sešpadsmi-. N-- v---- i- t---- s---------- N-, v-ņ-i i- t-k-i s-š-a-s-i-. ------------------------------ Nē, viņai ir tikai sešpadsmit. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Be- viņa--ir-ja- -r-u-s. B-- v---- i- j-- d------ B-t v-ņ-i i- j-u d-a-g-. ------------------------ Bet viņai ir jau draugs. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!