Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   lv Augļi un pārtikas produkti

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [piecpadsmit]

Augļi un pārtikas produkti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mul on maasikas. M-n--r---m-n-. M-- i- z------ M-n i- z-m-n-. -------------- Man ir zemene. 0
Mul on kiivi ja melon. M-n--r--i---un--e-o--. M-- i- k--- u- m------ M-n i- k-v- u- m-l-n-. ---------------------- Man ir kivi un melone. 0
Mul on apelsin ja greip. M-- ir -pel--ns----g-eifr-ts. M-- i- a------- u- g--------- M-n i- a-e-s-n- u- g-e-f-ū-s- ----------------------------- Man ir apelsīns un greifrūts. 0
Mul on õun ja mango. M----r-ābo---u--ma--o. M-- i- ā---- u- m----- M-n i- ā-o-s u- m-n-o- ---------------------- Man ir ābols un mango. 0
Mul on banaan ja ananass. M-- -r ---ā-s u--a--n-s-. M-- i- b----- u- a------- M-n i- b-n-n- u- a-a-a-s- ------------------------- Man ir banāns un ananass. 0
Ma teen puuviljasalatit. E- --ta---u--ugļ- s-lātu-. E- g------- a---- s------- E- g-t-v-j- a-g-u s-l-t-s- -------------------------- Es gatavoju augļu salātus. 0
Ma söön röstsaia. E- ē-- t-s--rmaiz-. E- ē-- t----------- E- ē-u t-s-e-m-i-i- ------------------- Es ēdu tostermaizi. 0
Ma söön võiga röstsaia. Es ēd- t-s---ma--i--r sv-e-tu. E- ē-- t---------- a- s------- E- ē-u t-s-e-m-i-i a- s-i-s-u- ------------------------------ Es ēdu tostermaizi ar sviestu. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. E- -du t----r--iz- -- sv--s-u u--m-rm---di. E- ē-- t---------- a- s------ u- m--------- E- ē-u t-s-e-m-i-i a- s-i-s-u u- m-r-e-ā-i- ------------------------------------------- Es ēdu tostermaizi ar sviestu un marmelādi. 0
Ma söön võileiba. E- --u --n--ič-. E- ē-- s-------- E- ē-u s-n-v-č-. ---------------- Es ēdu sendviču. 0
Ma söön margariiniga võileiba. E- --u--endviču-ar margar---. E- ē-- s------- a- m--------- E- ē-u s-n-v-č- a- m-r-a-ī-u- ----------------------------- Es ēdu sendviču ar margarīnu. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. Es ēd- s--dv-č- -r mar-a--nu--n -om--u. E- ē-- s------- a- m-------- u- t------ E- ē-u s-n-v-č- a- m-r-a-ī-u u- t-m-t-. --------------------------------------- Es ēdu sendviču ar margarīnu un tomātu. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. Mums-vaj-- --i---u--r--us. M--- v---- m---- u- r----- M-m- v-j-g m-i-i u- r-s-s- -------------------------- Mums vajag maizi un rīsus. 0
Meil on vaja kala ja steike. M--- -aj-----v-s-un stei--s. M--- v---- z---- u- s------- M-m- v-j-g z-v-s u- s-e-k-s- ---------------------------- Mums vajag zivis un steikus. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. M-m- v-j-- -i-- ------ge-i. M--- v---- p--- u- s------- M-m- v-j-g p-c- u- s-a-e-i- --------------------------- Mums vajag picu un spageti. 0
Mida meil veel vaja on? Ko----s--ē---a-ag? K- m--- v-- v----- K- m-m- v-l v-j-g- ------------------ Ko mums vēl vajag? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. M--- ----g-b-r---u--u--to----- -u---. M--- v---- b------- u- t------ z----- M-m- v-j-g b-r-ā-u- u- t-m-t-s z-p-i- ------------------------------------- Mums vajag burkānus un tomātus zupai. 0
Kus asub kauplus? K-- -r--ielv--k-l-? K-- i- l----------- K-r i- l-e-v-i-a-s- ------------------- Kur ir lielveikals? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!