Vestmik

et Sidesõnad 2   »   lv Saikļi 2

95 [üheksakümmend viis]

Sidesõnad 2

Sidesõnad 2

95 [deviņdesmit pieci]

Saikļi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mis ajast ta enam ei tööta? Kopš -u-a l-i-a v-ņ- v---- --st--dā? K--- k--- l---- v--- v---- n-------- K-p- k-r- l-i-a v-ņ- v-i-s n-s-r-d-? ------------------------------------ Kopš kura laika viņa vairs nestrādā? 0
Teie abiellumisest? K-p- -r-pr-cēju-i--? K--- i- p----------- K-p- i- p-e-ē-u-i-s- -------------------- Kopš ir precējusies? 0
Jah, ta ei tööta enam sellest ajast kui abiellus. Jā, v-ņa va----nest-ā----k-p---r--recē-u--es. J-- v--- v---- n-------- k--- i- p----------- J-, v-ņ- v-i-s n-s-r-d-, k-p- i- p-e-ē-u-i-s- --------------------------------------------- Jā, viņa vairs nestrādā, kopš ir precējusies. 0
Sellest ajast kui ta abiellus, ei tööta ta enam. K--- v-ņa ----re--j--ie-- v--- -ai-s -e---ādā. K--- v--- i- p----------- v--- v---- n-------- K-p- v-ņ- i- p-e-ē-u-i-s- v-ņ- v-i-s n-s-r-d-. ---------------------------------------------- Kopš viņa ir precējusies, viņa vairs nestrādā. 0
Sellest ajast kui nad üksteist tunnevad, on nad õnnelikud. Kopš viņi--az--- v-e-s-o--u- viņ- ir-la--ī--. K--- v--- p----- v---- o---- v--- i- l------- K-p- v-ņ- p-z-s- v-e-s o-r-, v-ņ- i- l-i-ī-i- --------------------------------------------- Kopš viņi pazīst viens otru, viņi ir laimīgi. 0
Sellest ajast kui neil lapsed on, käivad nad harva väljas. K----v-ņ--m -r bēr--- v--i-r-ti-ka-- -u--iz-et. K--- v----- i- b----- v--- r--- k--- k-- i----- K-p- v-ņ-e- i- b-r-i- v-ņ- r-t- k-u- k-r i-i-t- ----------------------------------------------- Kopš viņiem ir bērni, viņi reti kaut kur iziet. 0
Millal ta helistab? Kad----- r-n---- t-l--on-? K-- v--- r--- p- t-------- K-d v-ņ- r-n- p- t-l-f-n-? -------------------------- Kad viņa runā pa telefonu? 0
Samal ajal kui ta sõidab? B--u-i--a--ai-ā? B-------- l----- B-a-c-e-a l-i-ā- ---------------- Brauciena laikā? 0
Jah, samal ajal kui ta autoga sõidab. Jā, k---v-ņ---ra-c-a- m-š-nu. J-- k-- v--- b---- a- m------ J-, k-d v-ņ- b-a-c a- m-š-n-. ----------------------------- Jā, kad viņa brauc ar mašīnu. 0
Ta helistab samal ajal kui ta autoga sõidab. Viņa -un---- tel--o--, kad ---u- ar--aš---. V--- r--- p- t-------- k-- b---- a- m------ V-ņ- r-n- p- t-l-f-n-, k-d b-a-c a- m-š-n-. ------------------------------------------- Viņa runā pa telefonu, kad brauc ar mašīnu. 0
Ta vaatab telekat samal ajal kui triigib. V--a sk-tā--t--e------, -a--g-----a. V--- s----- t---------- k-- g------- V-ņ- s-a-ā- t-l-v-z-r-, k-d g-u-i-a- ------------------------------------ Viņa skatās televizoru, kad gludina. 0
Ta kuulab muusikat samal ajal kui oma ülesandeid täidab. V-ņ--klau-ās mūziku--k----il----z-evu-us. V--- k------ m------ k-- p---- u--------- V-ņ- k-a-s-s m-z-k-, k-d p-l-a u-d-v-m-s- ----------------------------------------- Viņa klausās mūziku, kad pilda uzdevumus. 0
Ma ei näe midagi, kui mul prille ei ole. E- -eko--e--dz-- ---man n---briļļ-. E- n--- n------- j- m-- n-- b------ E- n-k- n-r-d-u- j- m-n n-v b-i-ļ-. ----------------------------------- Es neko neredzu, ja man nav briļļu. 0
Ma ei saa millestki aru, kui muusika on nii vali. E--n--o--es--r---, -- m-zi-- ir tik-s--ļa. E- n--- n--------- j- m----- i- t-- s----- E- n-k- n-s-p-o-u- j- m-z-k- i- t-k s-a-a- ------------------------------------------ Es neko nesaprotu, ja mūzika ir tik skaļa. 0
Ma ei tunne midagi, kui mul on nohu. E- n--o n-s--ž-- j--ma---r --sna-. E- n--- n------- j- m-- i- i------ E- n-k- n-s-o-u- j- m-n i- i-s-a-. ---------------------------------- Es neko nesaožu, ja man ir iesnas. 0
Me võtame takso, kui vihma sajab. Mē- -ems-m-t---o--tru- j- -ī---ietus. M-- ņ----- t---------- j- l-- l------ M-s ņ-m-i- t-k-o-e-r-, j- l-s l-e-u-. ------------------------------------- Mēs ņemsim taksometru, ja līs lietus. 0
Me reisime ümber maailma, kui lotoga võidame. Mē-------os----a--uli,-ja---i-ē-im-lo-er-jā. M-- a-------- p------- j- l------- l-------- M-s a-c-ļ-s-m p-s-u-i- j- l-i-ē-i- l-t-r-j-. -------------------------------------------- Mēs apceļosim pasauli, ja laimēsim loterijā. 0
Me alustame söömisega, kui ta varsti ei tule. Mē- sāk--m-ē-t, ja----a--r-z----ū----āt. M-- s----- ē--- j- v--- d--- n---- k---- M-s s-k-i- ē-t- j- v-ņ- d-ī- n-b-s k-ā-. ---------------------------------------- Mēs sāksim ēst, ja viņa drīz nebūs klāt. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa Liidu keeled

Hetkel on Euroopa liidus 25 riiki. Tulevikus aga kuulub EL-i veel rohkem riike. Uus riik tähendab tavaliselt ka uut keelt. Praegu räägitakse EL-s üle 20 erineva keele. Kõik EL keeled on võrdsed. Keelte mitmekesisus EL-s on hämmastav. Kuid sellega võib kaasneda ka probleeme. Skeptikud arvavad, et keelte paljusus on EL-ile takistuseks. Need takistavad tõhusat koostööd. Seepärast arvavad paljud, et EL-is peaks olema üks ühine keel. Kõik riigid peaksid suutma suhelda selles keeles. Kuid see pole nii lihtne. Pole võimalik määrata ühte ametlikku keelt. Teised riigid tunneksid end nõrgemas olukorras. Ja Euroopas ei eksisteeri tõeliselt neutraalset keelt. Ka tehiskeel nagu esperanto ei sobiks töökeeleks. Sest keel peegeldab alati riigi kultuuri. Ning ükski keel ei taha oma keelest lahti öelda. Riigid peavad keelt nende identiteedi osaks. Keelepoliitika on EL tegevusplaani oluline osa. EL-s on isegi olemas mitmekeelsuse volinik. EL-s on kõige rohkem tõlkijaid ja tõlke maailmas. Ühe kokkuleppe saavutamiseks teeb tööd umbes 3500 inimest. Samas pole alati võimalik kõiki dokumente tõlkida. See võtaks liiga palju aega ja kulutaks liiga palju raha. Enamik dokumente tõlgitakse vaid mõnda keelde. Paljukeelsus on EL-i üks suurimaid väljakutseid. Euroopa peaks ühinema kaotamata selle paljusid identiteete!