Vestmik

et Nädalapäevad   »   uk Дні тижня

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [дев’ять]

9 [devʺyatʹ]

Дні тижня

[Dni tyzhnya]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
esmaspäev П--е-іл-к Понеділок П-н-д-л-к --------- Понеділок 0
Po--dilok Ponedilok P-n-d-l-k --------- Ponedilok
teisipäev Ві---р-к Вівторок В-в-о-о- -------- Вівторок 0
V-v--rok Vivtorok V-v-o-o- -------- Vivtorok
kolmapäev С-реда Середа С-р-д- ------ Середа 0
Se-eda Sereda S-r-d- ------ Sereda
neljapäev Че-вер Четвер Ч-т-е- ------ Четвер 0
Ch--v-r Chetver C-e-v-r ------- Chetver
reede п--тн--я п’ятниця п-я-н-ц- -------- п’ятниця 0
p-yatny-sya pʺyatnytsya p-y-t-y-s-a ----------- pʺyatnytsya
laupäev С--ота Субота С-б-т- ------ Субота 0
Subota Subota S-b-t- ------ Subota
pühapäev Нед--я Неділя Н-д-л- ------ Неділя 0
N-di-ya Nedilya N-d-l-a ------- Nedilya
nädal Т---ень Тиждень Т-ж-е-ь ------- Тиждень 0
T-zh---ʹ Tyzhdenʹ T-z-d-n- -------- Tyzhdenʹ
esmaspäevast pühapäevani від -о-еділ-- -----д--і від понеділка до неділі в-д п-н-д-л-а д- н-д-л- ----------------------- від понеділка до неділі 0
vid pone----- d- -----i vid ponedilka do nedili v-d p-n-d-l-a d- n-d-l- ----------------------- vid ponedilka do nedili
Esimene päev on esmaspäev. Перши----нь – -он-ді-о-. Перший день – понеділок. П-р-и- д-н- – п-н-д-л-к- ------------------------ Перший день – понеділок. 0
Pe-shy----enʹ - p-n---l-k. Pershyy- denʹ – ponedilok. P-r-h-y- d-n- – p-n-d-l-k- -------------------------- Pershyy̆ denʹ – ponedilok.
Teine päev on teisipäev. Др--ий---н- - в--т-рок. Другий день – вівторок. Д-у-и- д-н- – в-в-о-о-. ----------------------- Другий день – вівторок. 0
D------ -e-ʹ-–--iv-o-o-. Druhyy- denʹ – vivtorok. D-u-y-̆ d-n- – v-v-o-o-. ------------------------ Druhyy̆ denʹ – vivtorok.
Kolmas päev on kolmapäev. Т-е--й --н-----е---а. Третій день – середа. Т-е-і- д-н- – с-р-д-. --------------------- Третій день – середа. 0
Tre--y- -enʹ - ---e-a. Tretiy- denʹ – sereda. T-e-i-̆ d-n- – s-r-d-. ---------------------- Tretiy̆ denʹ – sereda.
Neljas päev on neljapäev. Че--ер-и- -ен- – -етве-. Четвертий день – четвер. Ч-т-е-т-й д-н- – ч-т-е-. ------------------------ Четвертий день – четвер. 0
Chetver--------- –---e----. Chetvertyy- denʹ – chetver. C-e-v-r-y-̆ d-n- – c-e-v-r- --------------------------- Chetvertyy̆ denʹ – chetver.
Viies päev on reede. П’---- де---- -’ятн---. П’ятий день – п’ятниця. П-я-и- д-н- – п-я-н-ц-. ----------------------- П’ятий день – п’ятниця. 0
P-y-t-y--d-nʹ –--ʺ-atn-tsya. Pʺyatyy- denʹ – pʺyatnytsya. P-y-t-y- d-n- – p-y-t-y-s-a- ---------------------------- Pʺyatyy̆ denʹ – pʺyatnytsya.
Kuues päev on laupäev. Шо--ий д--ь --с--ота. Шостий день – субота. Ш-с-и- д-н- – с-б-т-. --------------------- Шостий день – субота. 0
S-o---y--de---–--ubot-. Shostyy- denʹ – subota. S-o-t-y- d-n- – s-b-t-. ----------------------- Shostyy̆ denʹ – subota.
Seitsmes päev on pühapäev. Сьо--- д-нь-– ---іл-. Сьомий день – неділя. С-о-и- д-н- – н-д-л-. --------------------- Сьомий день – неділя. 0
S--m-----en--–-n------. Sʹomyy- denʹ – nedilya. S-o-y-̆ d-n- – n-d-l-a- ----------------------- Sʹomyy̆ denʹ – nedilya.
Nädalas on seitse päeva. Тижд--- --є -ім ----. Тиждень має сім днів. Т-ж-е-ь м-є с-м д-і-. --------------------- Тиждень має сім днів. 0
T---den- m----s------v. Tyzhdenʹ maye sim dniv. T-z-d-n- m-y- s-m d-i-. ----------------------- Tyzhdenʹ maye sim dniv.
Me töötame ainult viis päeva. М- --ац-єм- лише--’я-ь дн-в. Ми працюємо лише п’ять днів. М- п-а-ю-м- л-ш- п-я-ь д-і-. ---------------------------- Ми працюємо лише п’ять днів. 0
M--pr----uy--- ---he ----t- d--v. My pratsyuyemo lyshe p'yatʹ dniv. M- p-a-s-u-e-o l-s-e p-y-t- d-i-. --------------------------------- My pratsyuyemo lyshe p'yatʹ dniv.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!