Vestmik

et midagi põhjendama 1   »   lv kaut ko pamatot 1

75 [seitsekümmend viis]

midagi põhjendama 1

midagi põhjendama 1

75 [septiņdesmit pieci]

kaut ko pamatot 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Miks te ei tule? Kā-ē- J-s ne-ā---? K---- J-- n------- K-p-c J-s n-n-k-t- ------------------ Kāpēc Jūs nenākat? 0
Ilm on nii halb. Lai-s--- -ik--li---. L---- i- t-- s------ L-i-s i- t-k s-i-t-. -------------------- Laiks ir tik slikts. 0
Ma ei tule, sest ilm on nii halb. E- ne---u, j--------k-s-l-i-s. E- n------ j- i- s----- l----- E- n-n-k-, j- i- s-i-t- l-i-s- ------------------------------ Es nenāku, jo ir slikts laiks. 0
Miks ta ei tule? Kāp-c-vi-š-ne-ā-? K---- v--- n----- K-p-c v-ņ- n-n-k- ----------------- Kāpēc viņš nenāk? 0
Ta ei ole kutsutud. Vi-š--a-------i-ā-s. V--- n-- u---------- V-ņ- n-v u-a-c-n-t-. -------------------- Viņš nav uzaicināts. 0
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud. Vi-- nen----j- -----zaic--ā-s. V--- n----- j- n-- u---------- V-ņ- n-n-k- j- n-v u-a-c-n-t-. ------------------------------ Viņš nenāk, jo nav uzaicināts. 0
Miks sa ei tule? K---- -- --nāc? K---- t- n----- K-p-c t- n-n-c- --------------- Kāpēc tu nenāc? 0
Mul ei ole aega. Ma- n-- --i--. M-- n-- l----- M-n n-v l-i-a- -------------- Man nav laika. 0
Ma ei tule, sest mul ei ole aega. Es -enā-u,--o ma--nav----k-. E- n------ j- m-- n-- l----- E- n-n-k-, j- m-n n-v l-i-a- ---------------------------- Es nenāku, jo man nav laika. 0
Miks sa ei jää? Kāp----- -ep----c? K---- t- n-------- K-p-c t- n-p-l-e-? ------------------ Kāpēc tu nepaliec? 0
Ma pean veel töötama. M---v---j-s-r-d-. M-- v-- j-------- M-n v-l j-s-r-d-. ----------------- Man vēl jāstrādā. 0
Ma ei jää, sest pean veel töötama. Es-n-pa-i--u,-j--ma---ēl-j--tr-d-. E- n--------- j- m-- v-- j-------- E- n-p-l-e-u- j- m-n v-l j-s-r-d-. ---------------------------------- Es nepalieku, jo man vēl jāstrādā. 0
Miks te juba lähete? Kā-ē- J---ja--ai-e-a-? K---- J-- j-- a------- K-p-c J-s j-u a-z-j-t- ---------------------- Kāpēc Jūs jau aizejat? 0
Ma olen väsinud. Es-es-u no---u-i. E- e--- n-------- E- e-m- n-g-r-s-. ----------------- Es esmu nogurusi. 0
Ma lähen, sest olen väsinud. E- a--eju--jo --mu -o-u-u-i. E- a------ j- e--- n-------- E- a-z-j-, j- e-m- n-g-r-s-. ---------------------------- Es aizeju, jo esmu nogurusi. 0
Miks te juba sõidate? Kā-ēc ------- -izb-auc-t? K---- J-- j-- a---------- K-p-c J-s j-u a-z-r-u-a-? ------------------------- Kāpēc Jūs jau aizbraucat? 0
On juba hilja. Ir--a--vē--. I- j-- v---- I- j-u v-l-. ------------ Ir jau vēls. 0
Ma sõidan, sest juba on hilja. Es--r-uc- --om, -- i--ja------. E- b----- p---- j- i- j-- v---- E- b-a-c- p-o-, j- i- j-u v-l-. ------------------------------- Es braucu prom, jo ir jau vēls. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel = emotsionaalne, võõrkeelte = ratsionaalne?

Kui me õpime võõrkeelt, siis me stimuleerime oma aju. Õppimine muudab meie mõtlemist. Me muutume loovamaks ja paindlikumaks. Kompleksmõtlemine muutub samuti mitmekeelsele inimesele lihtsamaks. Mälu treenitakse õppimise abil. Mida rohkem me õpime, seda paremini töötab meie mälu. Paljusid keeli õppinud inimene omandab ka muid tarkusi kiiremini. Ta suudab pingsalt mõelda ühe teema peale pikemat aega. Selle tulemusena lahendab ta probleeme kiiremini. Mitmekeelsed isikud on ka otsusekindlamad. Aga kuidas nad teevad otsuseid, sõltub keeltest. Meie otsuseid mõjutab keel, milles me mõtleme. Psühholoogid uurisid teadustöö käigus mitut katsealust. Kõik katsealused olid kakskeelsed. Peale emakeele rääkisid nad veel üht keelt. Katsealused pidid vastama küsimusele. Küsimus puudutas probleemile lahenduse leidmist. Testi käigus pidid katsealused valima kahe variandi vahel. Üks võimalus oli tunduvalt riskantsem kui teine. Katsealused pidid vastama küsimusele mõlemas keeles. Ja vastused muutusid siis, kui keel muutus! Kui nad rääkisid oma emakeeles, valisid katsealused riskantsema vastuse. Aga võõrkeeles otsustasid turvalisem valiku kasuks. Pärast katset pidid katsealused kihla vedama. Ka siin oli selge erinevus. Kui nad kasutasid võõrkeelt, olid nad mõistlikumad. Teadlased eeldavad, et me oleme võõrkeeles rohkem keskendunud. Seetõttu teeme otsuseid mitte emotsiooni põhjal, vaid ratsionaalselt ...