Vestmik

et Nädalapäevad   »   lt Savaitės dienos

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [devyni]

Savaitės dienos

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
esmaspäev pir-a-i---s pirmadienis p-r-a-i-n-s ----------- pirmadienis 0
teisipäev an-r--i-n-s antradienis a-t-a-i-n-s ----------- antradienis 0
kolmapäev tr--i-----is trečiadienis t-e-i-d-e-i- ------------ trečiadienis 0
neljapäev k-t-i-ta-i-nis ketvirtadienis k-t-i-t-d-e-i- -------------- ketvirtadienis 0
reede p-nkta--e--s penktadienis p-n-t-d-e-i- ------------ penktadienis 0
laupäev š-š---ien-s šeštadienis š-š-a-i-n-s ----------- šeštadienis 0
pühapäev s-kmadie-is sekmadienis s-k-a-i-n-s ----------- sekmadienis 0
nädal s--ai-ė savaitė s-v-i-ė ------- savaitė 0
esmaspäevast pühapäevani nuo -----d-e-i- -ki-sekma-i--io nuo pirmadienio iki sekmadienio n-o p-r-a-i-n-o i-i s-k-a-i-n-o ------------------------------- nuo pirmadienio iki sekmadienio 0
Esimene päev on esmaspäev. P--m-j--d-e-a --- -irm--i-nis. Pirmoji diena yra pirmadienis. P-r-o-i d-e-a y-a p-r-a-i-n-s- ------------------------------ Pirmoji diena yra pirmadienis. 0
Teine päev on teisipäev. A---oj--diena-y-a -n-r-d-en--. Antroji diena yra antradienis. A-t-o-i d-e-a y-a a-t-a-i-n-s- ------------------------------ Antroji diena yra antradienis. 0
Kolmas päev on kolmapäev. Tre--o-----en- --a--r--i---e-i-. Trečioji diena yra trečiadienis. T-e-i-j- d-e-a y-a t-e-i-d-e-i-. -------------------------------- Trečioji diena yra trečiadienis. 0
Neljas päev on neljapäev. Ketv----j--d---- y-- ---v----d-eni-. Ketvirtoji diena yra ketvirtadienis. K-t-i-t-j- d-e-a y-a k-t-i-t-d-e-i-. ------------------------------------ Ketvirtoji diena yra ketvirtadienis. 0
Viies päev on reede. P-nk-o---die-----a pen---di---s. Penktoji diena yra penktadienis. P-n-t-j- d-e-a y-a p-n-t-d-e-i-. -------------------------------- Penktoji diena yra penktadienis. 0
Kuues päev on laupäev. Š----ji---e-- -r- ----a------. Šeštoji diena yra šeštadienis. Š-š-o-i d-e-a y-a š-š-a-i-n-s- ------------------------------ Šeštoji diena yra šeštadienis. 0
Seitsmes päev on pühapäev. Sept--t--- diena --- -ekmad-e-i-. Septintoji diena yra sekmadienis. S-p-i-t-j- d-e-a y-a s-k-a-i-n-s- --------------------------------- Septintoji diena yra sekmadienis. 0
Nädalas on seitse päeva. S---it- t----se-ty-i-s --e---. Savaitė turi septynias dienas. S-v-i-ė t-r- s-p-y-i-s d-e-a-. ------------------------------ Savaitė turi septynias dienas. 0
Me töötame ainult viis päeva. M----ir-am--t-- p---ias -i---s. Mes dirbame tik penkias dienas. M-s d-r-a-e t-k p-n-i-s d-e-a-. ------------------------------- Mes dirbame tik penkias dienas. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!