Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   lv Viesnīcā – ierašanās

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [divdesmit septiņi]

Viesnīcā – ierašanās

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Va-----s ir----v- -s--ba? Vai Jums ir brīva istaba? V-i J-m- i- b-ī-a i-t-b-? ------------------------- Vai Jums ir brīva istaba? 0
Ma reserveerisin toa. Es ---u-rez-rvējusi---tabu. Es esmu rezervējusi istabu. E- e-m- r-z-r-ē-u-i i-t-b-. --------------------------- Es esmu rezervējusi istabu. 0
Mu nimi on Müller. M-ni -a-c Mi-l-r-. Mani sauc Millere. M-n- s-u- M-l-e-e- ------------------ Mani sauc Millere. 0
Mul on vaja ühest tuba. Ma--ir nepi--i-ša-a------ie---a i-ta-a. Man ir nepieciešama vienvietīga istaba. M-n i- n-p-e-i-š-m- v-e-v-e-ī-a i-t-b-. --------------------------------------- Man ir nepieciešama vienvietīga istaba. 0
Mul on vaja kahest tuba. Man-------iecieš----div------a-i--a-a. Man ir nepieciešama divvietīga istaba. M-n i- n-p-e-i-š-m- d-v-i-t-g- i-t-b-. -------------------------------------- Man ir nepieciešama divvietīga istaba. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Cik--ak-- -st--- par----nu--ak-i? Cik maksā istaba par vienu nakti? C-k m-k-ā i-t-b- p-r v-e-u n-k-i- --------------------------------- Cik maksā istaba par vienu nakti? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. Es v-l-s i-t----ar-v--n-. Es vēlos istabu ar vannu. E- v-l-s i-t-b- a- v-n-u- ------------------------- Es vēlos istabu ar vannu. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. E- --los --t-bu ar--ušu. Es vēlos istabu ar dušu. E- v-l-s i-t-b- a- d-š-. ------------------------ Es vēlos istabu ar dušu. 0
Kas ma saaksin tuba näha? V-i--- var- a-ska-ī- i-t--u? Vai es varu apskatīt istabu? V-i e- v-r- a-s-a-ī- i-t-b-? ---------------------------- Vai es varu apskatīt istabu? 0
Kas siin on garaaž? V-i t- ir g--ā-a? Vai te ir garāža? V-i t- i- g-r-ž-? ----------------- Vai te ir garāža? 0
Kas siin on seif? Vai te-ir seif-? Vai te ir seifs? V-i t- i- s-i-s- ---------------- Vai te ir seifs? 0
Kas siin on faks? V-i t- -- fa--s? Vai te ir fakss? V-i t- i- f-k-s- ---------------- Vai te ir fakss? 0
Hästi, ma võtan selle toa. L-bi, ---ņ-mšu-š----t-bu. Labi, es ņemšu šo istabu. L-b-, e- ņ-m-u š- i-t-b-. ------------------------- Labi, es ņemšu šo istabu. 0
Siin on võtmed. T--i- --------. Te ir atslēgas. T- i- a-s-ē-a-. --------------- Te ir atslēgas. 0
Siin on mu pagas. T------a-- -a----. Te ir mana bagāža. T- i- m-n- b-g-ž-. ------------------ Te ir mana bagāža. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? Ci-os--- -rok--t--? Cikos ir brokastis? C-k-s i- b-o-a-t-s- ------------------- Cikos ir brokastis? 0
Mis kell saab lõunat süüa? Ciko- -r -u-------? Cikos ir pusdienas? C-k-s i- p-s-i-n-s- ------------------- Cikos ir pusdienas? 0
Mis kell saab õhtust süüa? Ciko--ir --ka--ņa-? Cikos ir vakariņas? C-k-s i- v-k-r-ņ-s- ------------------- Cikos ir vakariņas? 0

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...